Hruštšov: ärge kartke uut külma sõda
Nüüd on ta Venemaa sotsio-ökonoomilise ajaloo ekspert Browni ülikoolis USA-s ja USA kodanik.
Hruštšov näeb Gruusia pingete põhjusena vigade ja vääritimõistmiste ahelat Nõukogude Venemaa allakäigu ajal, mis pole aga midagi sellist, mis võiks kontrolli alt väljuda.
Hruštšovi sõnul võib sellest konfliktist välja kooruda ükskõik mis, kuid mitte sõda, sest majanduslikud mõjurid on liiga tähtsad, et mängida jõumänge.
„Grusiinid tahtsid, et ameeriklased tapaksid Gruusia vähemusi nagu tarakane, sest Gruusia jaoks elavad nad Gruusia territooriumil. Saakašvili jaoks tähendas USA toetus maagilist sõna – merejalaväelased,” jätkab Hruštšov.
Venelased omakorda reageerisid agressiivselt, tungides endisse kolooniasse sisse ja kutsudes esile lääne hukkamõistu.
„Venemaa president Dmitri Medvedev tegi otsuse astuda konflikti, mis polnud lihtne, teades, et lääs ei vaata seda vaikides pealt,” jätkab Hruštšov.
Hruštšov on siiski kindel, et lõpuks paneb kõik paika majandus.
„Venemaa on kaubandussuhetest Euroopaga väga sõltuv, aga Euroopa on samuti sõltuv Venemaast. See on täielik vastastikune sõltuvus,” ütleb Hruštšov.
Hruštšov ei usu, et ameeriklased sellest aru saaksid. Ameeriklased mõtlevad endiselt nagu vanasti, nagu külma sõja ajal – mida rohkem sõjaväebaase, seda rohkem liitlasi.
„Ma olen tõsiselt mures Venemaa-Euroopa suhete pärast, sest neil on mõju mõlemale poolele. Aga ma ei võta USA-d praegu tõsiselt – nad ei ole praegu põhitegijad,” ütleb Hruštšov.
