Leedo ise nõudis kohtu kaudu aga 500 000 krooni, täpsemalt 25 000 krooni iga teda solvanud kommentaari eest.

Vaidlus poolte vahel taandus küsimusele, kas hageja saab kostjalt nõuda mittevaralist kahju, kui internetiportaalis ilmunud kommentaarid on tema au ja head nime teotavad ja väärikust alandavad, teatas Harju maakohtu pressinõunik.

17. aprillil 2006 esitas Leedo Harju maakohtusse hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju hüvitise nõudes kohtu määramisel. Kostja poolt peetav internetiportaal Delfi avaldas 24. jaanuaril 2006 artikli „SLK lõhkus plaanitava jäätrassi”. AS Delfi võimaldab artikleid internetiportaali külastajatel kommenteerida ja vaidlusalusel artiklil oli 185 kommentaari, mis sisaldasid hageja au ja head nime teotavaid ja väärikust alandavaid avaldusi. Leedo esitas hagiavalduses 20 kommentaari.

Hageja lähtus hagiavalduses sellest, et Delfi kui kommentaaride avaldaja vastutab kahju tekitavate kommentaaride eest.

Kostja ehk AS Delfi leidis, et tema ei vastuta teiste isikute poolt internetiportaali lisatud kommentaaride eest.

Kohus leiab, et antud juhul õigustavad hüvitise määramist Leedo poolt üleelatud ebameeldivused, kannatused, eelkõige aga stress seoses lähedaste poolt tajutud hirmuga hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Rikkumine oli raske, kuna kommentaaride sisu oli räige, need avaldati üleriigilise levikuga meediaväljaandes ja kommentaarid rippusid üleval 24. jaanuarist kuni 9. märtsini 2006.

Eesti on demokraatlik ja liberaalne riik, kus ei ole tsensuuri, kuid see ei tähenda teatud enesetsensuuri ja väljaandetsensuuri mittevajalikkust lähtudes hea usu põhimõttest ning edastatava informatsiooni objektiivsuse nõudest.

Au teotamise korral on oluline, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või rahuldab vajadust keelepeksu, odava meelelahutuse järele, peab silmas eranditult oma huvisid.

Kommentaatorite väärtushinnangud on spekulatiivsed, need ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse, tegemist pole enam teema üle diskuteerimisega, vaid lihtsalt alandatakse massimeedia vahendusel Leedot. Tegemist on õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et Leedo au teotamine ei olnud õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega.

“AS Delfi on käesoleval juhul püüdnud vähendada hagejale tekkivat kahju halvast kommentaarist teatamise võimalusega ja kommentaaride eemaldamisega, on rakendanud tehnilise lahenduse, mis välistab automaatselt teatud vulgaarsete sõnatüvede kasutamise, kutsub üles halvast kommentaarist teavitama. Sellega on AS Delfi püüdnud tasakaalustada vastuolus olevaid põhiseaduslikke huvisid. Need katsed on jäänud kohtu hinnangul siiski ebapiisavateks ja kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks,” seisab pressiteates.

Otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Delfi tegevjuhi Andrus Raudsalu sõnul ei ole Delfi kohtuotsust veel kätte saanud ning seetõttu ei saa seda veel sisuliselt kommenteerida. “Kuid Delfi kaebab otsuse kindlasti edasi,” ütles Raudsalu ning lisas, et Delfi on valmis sellega minema kuni Euroopa Kohtuni.

“Kasutajate poolt loodud ja/või avaldatud sisu eest vastutuse panek vahendajale on vastuolus kogu maailmas levinud tavaga ja Euroopa Liidu õigusnormidega. Samuti seab selline vastutuse delegeerimine küsimärgi alla kogu internetikeskkonna arengu Eestis,” sõnas Raudsalu.