Kiri: Noor tahab iseotsustamise õigust

“Tänapäeva noorus on hukka läinud,“ kuuleme tihti vanemaid kodanikke ütlemas. Kas ikka on? Ja kui on, siis miks? Kas noored on juba lootusetult hukas või annab neid veel kuidagimoodi päästa?

Sada aastat tagasi peaaegu tundmatud alko-, narko- seksi- jm probleemid on nüüd kogu ühiskonna, kuid ka noorte elu igapäevane osa, nagu ka HI-viirusega nakatumise oht. Noored iseseisvuvad märksa varem kui nende esiisad. Sellega ei käi aga kahjuks kaasas ühiskonna mõistev suhtumine.

Veel praegugi ei ole harv 18-aastaselt rasestunud neiu süüdistamine „lõdva püksikummi“ pärast või üleolev suhtumine aktiivsetesse noortesse, kes üritavad ühiskonnaelus juba palju varem kaasa lüüa, kui mõni nõukaaegne pedagoog neilt seda ootaks.

Mida need noored tahavad? Luuakse mingisuguseid noortevolikogusid, õpilasesindusi, noorteühinguid jne. Milleks see kõik? Kas tõesti suudeta tänapäeval enam rahulikult ülikooli või kutsekooli ära lõpetada ning siis isetegevusega tegelema hakata?

Ei, kallid keskealised. Selleks, et meist kasvaksid täisväärtuslikud demokraatliku riigi kodanikud (just nimelt demokraatliku riigi, sest teie sirgusite ju teise riigikorra ajal), peamegi õppima demokraatiat juba maast-madalast ise tunnetama. See ongi noorteühenduste ja osaluskogude mõte — õpetada noori demokraatlikule ühiskonnale väärilisi otsuseid langetama.

On hämmastav, kuidas ühiskond on kinni mingisugustes stampides. 16-aastane noor on paljude arvates kollanokk, kelle ainus ülesanne on koolis käia. Saagu enne valimisealiseks, siis hakaku täiskasvanut mängima, eks ole? Aga mis imevanus see 18 siis on, et korraga oled kõigeks küps — auto juhtimiseks, lepingute sõlmimiseks, valimistel osalemiseks, alkoholi joomiseks, suitsetamiseks?

Küpsus võiks kujuneda järgemööda, et harjutada noori oma õiguste ja kohustustega toime tulema. Alkoholi tarbimise vanusest rääkides: vaadakem mujal maailmas ringi — paljudes vana Euroopa riikides kehtib alkoholi tarbimisel ja ostmisel vanuse alampiirina 16 eluaastat. On riike, kus vanuse alkoholi tarbimise alampiiri polegi.

Õigustega kaasneb alati ka vastutus. Alkohol tekitab palju probleeme, ka Eestis, kuid olukorda ei saa parandada mitte käskude-keeldudega, vaid läbimõeldud alkoholipoliitikaga ja järjepideva ennetus- ning teavitustööga.

Kui 16-17-aastaste kohta öeldakse, et nad on ühiskonnaelus osalemise jaoks ebaküpsed, siis ütlen mina, et osa elanikkonnast on täieõiguslike kodanikena ühiskonnaelus osalemiseks üleküpsenud. Need, kes on valmis 500 krooni nimel valimistel hääle andma kas või Karl Vainole.

Aga kui põhikooli lõpetanud noored, kellest paljud elavad juba iseseisvat elu koos omaloodud perekonnaga ja/või teenivad endale ise elatist, ei ole küpsed otsustamaks riigi või kohalike asjade üle — siis miks on seda see ühiskonnagrupp, kes sõna otseses mõttes müüb oma hääle suurema summa pakkujale?

Heakene küll, erudeeritud keskealised seltsimehed, peagi tuleb ka meie aeg! Ja siis me enam teie heakskiitu ei vaja.