Eesti naine on eurooplanna eeskujul esimese lapse ilmaletoomist järjest enam edasi lükkama hakanud ning naiste esimese lapse sünnitamise keskmine iga näitab ikka veel tõusutrendi. See omakorda suurendab tõenäosust, et fertiilsuse piiril ilmale toodud laps jääbki ainsaks. Samas võib liiga hilisesse ikka lükatud lapsesoov viimaks täitumata jäädagi.

Viimased aastad on näidanud küll rahvaarvu pidevat vähenemist ning surmade arvu üleolekut sündidest, kuid “väljasuremine” on siiski aeglustunud. Periooditi ja regiooniti on iive positiivne olnud küll, aga siiski mitte piisav selleks, et tänavusele aastale pandud suuri lootusi täita.

Demograaf Kalev Katus on avaldanud arvamust, et positiivseks võib iive pöörduda alles umbes 2040 ehk siis, kui praegused beebid on jõudnud lapsesaamisikka. Laulva revolutsiooni lastelt ehk siis lähemate aastate jooksul täiskasvanuikka jõudvalt põlvkonnalt rahvastikuteadlased iibeimet ei oota.

Iibe positiivseks pööramisel on väga oluline osa poliitilistel otsustel. Vanemapalga kehtestamine on kahtlemata sündimuse suurendamisse oma panuse andnud, luues turvatunnet elustandardi säilimise suhtes pärast lapse ilmaletulekut. Palju kehvemad on lood riigi toega imikueast välja jõudnud laste puhul.