Ida-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Maido Nõlvak:
Eelmisel aastal registreeriti Eestis ligi 2000 kulupõlengut, mille tagajärjel hukkus üks inimene ning süttis 40 hoonet. Põlengutega kaasnenud kahjud ulatuvad kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Virumaa regioonis leidis aset 536 metsa/maastikupõlengut, neist 431 Ida- ja 105 Lääne-Virumaal. Tuli lõõmas kokku enam kui 400 hektaril. Õnneks meie regioonis inimohvreid ei olnud, kuid rohkem kui viie hektari suuruseid metsa/maastikupõlenguid registreeriti Ida-Virumaal kokku 14.
Kõige laiaulatuslikum kulupõleng leidis möödunud aastal aset 10. aprillil Ida-Virumaal Narva-Jõesuus, kui tuli haaras 25 hektari suuruse maa-ala, tuleroaks langes ka 1,5 hektarit erametsa. Tulekuradiga võitlemiseks kulus operatiivkorrapidajal ja päästjatel koos nelja päästeautoga viis tundi.
Kulu põletamise kahjulikkus on ilmselge — kahju keskkonnale, oht inimestele ja nende varale on peamised põhjused, mis peaksid inimesi enne tikutõmbamist või hõõguva suitsukoni hooletut äraviskamist panema mõtlema võimalikele tagajärgedele. Tulekahjujärgne pilt näeb välja üsna trööstitu ja seda nii hoonetes kui ka looduses aset leidnud põlengute korral. Tuli hävitab oma teel kõik elusorganismid.
Tuleb arvestada, et kulupõlengutega kaasneb ka hädaabikutsete arvu suurenemine, mille tulemusel häirekeskusesse helistajate jaoks pikeneb kõne ooteaeg, raskendades sellega nii päästjate kui ka kiirabi kohale kutsumist.
Samuti peab iga inimene teadma, et kulupõletamise keelust üleastujaid ootab ees rahaline trahv kuni 18 000 krooni ning lisaks tuleb tasuda ka keskkonnale tekitatud kahju.
Päästeteenistuse hinnangul on parim lahendus, kui maaomanik suudab oma maad niimoodi hooldada ja harida, et ohtlik kulupõletamine ei oleks üks tema kevadtöödest.
Igakevadine probleem on ka prahi ning okste põletamine lõkkes, mis võib tuleohutusnõudeid eirates põhjustada ohtu hoonetele ja metsale. Samuti võib lõkkest alguse saada kulupõleng, mis levib soodsa tuule korral väga kiiresti ning vahel ka mitmes suunas, kiiresti kontrolli alt väljudes.
Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu maastikuga kaetud aladel lõkke tegemine ja suitsetamine keelatud (välja arvatud selleks ettenähtud lõkkekohad, näit. RMK puhkekohtadel). Kui kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjades toodud sätted seda lubavad, siis võib lõket teha vaid oma maja krundi piires juhul, kui on tagatud ohutud vahemaad ehitistest ning metsast.
Minimaalne lõkke kaugus ehitistest on 15 meetrit ja metsast 30 meetrit. Lõkke tegemisel tuleb arvestada tuule kiirust (ohutuks peetakse kuni 1,5 m/sek) ja suunda, samuti tuleb lõkke alus puhastada põlevast taimestikust ning ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi jms.). Arvestama peab ka lõkkest lenduda võivate sädemetega.
Enne tule süütamist veendu, et tekkiv suits ei segaks liiklust ega kaaskodanikke. Võib juhtuda, et häiritud kaaskodanikud võivad hinnata ohtu valesti ning teatada sellest häirekeskusesse ja päästekorraldaja saadab välja päästeautod.
Häirekeskuse (tel. 112) või muu päästeasutuse teavitamine või loa küsimine ei anna õigust tuleohtlikul ajal kulu- või prahipõletamiseks. Samuti koormab selline teavitamine põhjendamatult häirekeskuse telefoniliine ja töötajaid, kes tegelevad õnnetusteadete vastuvõtmise ja abi saatmisega sündmuskohale.
Põlevat lõket ei tohi hetkekski jätta järelevalveta. Käeulatusse tuleb varuda tulekustuti või vähemalt ämber veega ja esmased tulekustutusvahendid (näit. labidas, kustutusluuad, märjad oksad jne.). Pärast põletamist tuleb lõkkease hoolikalt kustutada vältimaks hilisemat uuestisüttimise võimalust.
Ida-Eesti päästekeskus kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele, vältimaks tulest tekkivaid ohte ning kergendamaks päästjate tööd. Võib juhtuda, et kulupõlengut kustutavad päästjad ei jõua seetõttu õigel ajal tegelike abivajajateni.
