Kas Jüri Vilmsi hukkasid rootslased?

Rootsi Sõjaarhiivist tuli välja dokument, mis võib heita uut valgust Eesti asepeaministri Jüri Vilmsi hukkumisele 1918. aasta kevadel.

Pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist 24. veebruaril 1918 oli elutähtis teavitada sellest ka maailma. Saksa okupatsiooni alla langenud Eestist aga polnud lihtne välja pääseda. Ainuke võimalus oli minna jääd mööda Soome ning sealt edasi Rootsi. Ohtlikule retkele otsustas kõhklemata minna Eesti Vabariigi asepeaminister Jüri Vilms.

Kuu aega hiljem, 27. märtsi varahommikul, asusid Vilms ja tema reisikaaslased Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aleksei Rünk Käsmust Soome poole teele. Plaani järgi pidid nad minema Vaindloo saareni, sealt edasi Suursaare ja Ruuskeri vahelt Loviisasse või Kotkasse, kust reis jätkunuks läbi Lõuna-Soome Rootsi. Vilms oli teadlik, et Suursaarele oli jõudnud Saksa patrull ning seetõttu otsustati saart vältida.

Sama päeva õhtu eel kella kuue paiku märkasid Vaindloo majakavahid Isop ja Valkman umbes nelja versta kaugusel saarest jääl hobust ja ree kõrval nelja meest. Majakavahid olidki viimased, kes Vilmsi ja tema kaaslasi elusana nägid. Kõik järgnenud tunnistused-kirjeldused, mille põhjal sündis hiljem ametlik tõde Jüri Vilmsi surmast, on pelgalt oletused.

Selle tõe klopsisid “juurdluse” najal kokku eestlasest petis ja luiskaja Peeter Matz, Eesti poolt tagaotsitavaks kuulutatud Vene juut Joel Simon Krapifsky ja venelasest leitnant Aleksander Belostotsky. Neid mehi huvitas ainult raha, mitte aga tõe väljaselgitamine.

Loe edasi Eesti Ekspressist