Minister tuli sellisele järeldusele pärast euroliidu normatiivide analüüsimist ja EL regionaalkeelte ja vähemusrahvuste keelte harta uurimist, teatab Radio Baltkom.

Sellise staatuse võiks ministri arvates anda vaid alates 18. sajandist Latgale piirkonnas elavatele vene vanausulistele.

Kastēnsi meelest pole Läti praegusel hetkel valmis täitma vene keele suhtes Euroopa hartat. Praegusel hetkel omab Lätis vähemuskeele staatust vaid liivi keel.

Initsiatiiv vene keelele vähemusrahva keele staatuse andmise kohta tuli Euroopa rahvuslike keeleorganite föderatsiooni asepresidendilt ja Seimi saadikult Ina Druvietelt.

Liivi keele rääkijaid on Kuramaal Loode-Lätis alles vaid 200 inimest. Vene keele rääkijaid on Läti ligi 2,3 miljonisest elanikkonnast umbes 30%.