Ülle Ani: Suitsetamine on sõltuvushaigus
Suitsetamine seostub hulga tõsiste haigustega, mille ravi on aeganõudev ja kulukas, Vähe sellest, et sageli on vaja ülikalleid ravivahendeid — need haigused tähendavad enamasti elukvaliteedi langust ja põhjustavad sageli enneaegset surma.
Nimetagem:
* südamelihase infarkt
* krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ehk “suitsetajate astma”
* kopsu-, suu-, neelu-, kurgu-, söögitoru-, pankrease-, kusepõie-, emakakaela- ja rinnanäärme pahaloomulised kasvajad
*; aju-veresoonte haigused
* käte ja jalgade veresoonte haigused
* olemasoleva haiguse süvenemine (astma)
* krooniline bronhiit
* maohaavandtõbi, Crohni tõbi
* meestel impotents, viljatuse probleemid
* naistel raseduspatoloogiad, varane menopaus
* rasestumisprobleemid, raseduse katkemise oht, loote arenguhäired
* koostoimel rasestumisvastaste vahenditega suurem südamelihase infarkti oht üle 35-aastastel
* luuhõrenemise oht
Ka passiivne suitsetamine põhjustab kopsuvähki ja südamehaigusi. Ema suitsetamise (ka passiivse) korral ohustab vastsündinut alakaalulisus, äkksurmasündroom ja mitmed arenguprobleemid. Eestis 1998. aastal tehtud uuring näitas, et suitsetamisest põhjustatud kulutused tervishoiusüsteemis ületasid 200 miljoni krooni võrra tulusid, mis laekusid riigile tubakaaktsiisist.
Kuivõrd suitsetamise on olemuselt sõltuvuslik haigus, siis peaksid suitsetajad pöörduma psühhiaatri poole. Ent tegelikult ei pea suitsetaja end sõltuvushaigeks, seega satub ta pigem eriarstide vastuvõtule kopsu-, südame- või muude kaebustega. Just perearstid, kopsu-, südame- jt erialade arstid peavad olema hästi koolitatud, et aidata peale oma eriala kohase haiguse ravimise suitsetajal vabaneda ka sõltuvushaigusest.
Loobumisvajadust selgitades võib arst suitsetajaga ka vastasseisu sattuda, eriti selliste patsientidega, kes peavad suitsetamist inimõiguseks. Ometi üritab arst parandada ka sellise suhtumisega patsiendi tervist.
Kergem on loobumismotivatsiooni tugevdada ja loobumisprotsessi alustada suitsetajatega, kes on ka ise mahajätmise vajadusele mõelnud. Nõuandeid ja ravisoovitusi saab jagada alles nendele, kellel on endal kindel soov tubaka tarvitamine maha jätta.
Väga sageli üritavad suitsetajad loobuda omal käel, ilma kõrvalise abita, ja see õnnestub mitmetel suurepäraselt. On aga ka suitsetajaid, kellel on välja kujunenud tugev nikotiinisõltuvus ja kellele loobumine põhjustab häirivaid ärajäämanähte. Olles kohutatud ärajäämanähtudest leitakse sageli, et lahenduseks on suitsetamise jätkamine.
Tänapäevases, arenenud meditsiiniga ühiskonnas ei ole keegi kohustatud suitsetamiset loobuma ülearuste ebameeldivate tunnetega. Saades paremat teavet ja kasutades nikotiinisõltuvusravi on loobumine lihtsam, leebem ja soovitud tulemuse saavutamine on kolm korda tõenäolisem.
Praegu on Eestis võimalik kasutada kahte nikotiinisõltuvusravimit: kas nikotiiniasendust või bupropioonitablette (viimased nikotiini ei sisalda). Nikotiiniasendusravimitest on apteegis käsimüügil eri tugevuse ja toimekestvusega plaastrid ning närimiskummid: nende valikul tasuks nõu küsida apteekrilt.
Suitsetamisest loobumisnõustajate juurde satuvad sageli suitsetajad, kes on proovinud plaastreid või nätse, ja väidavad, et need ei aidanud, vaid põhjustasid hoopis südame puperdamist ja nätsu puhul ka iiveldust. Tegelikult on põhjus vales valikus ja vales kasutamistehnikas. Koos täpse teabe ja õige valikuga toimivad need ravimid hästi. Nikotiiniasendusravim tuleb valida sõltuvustugevuse järgi. Soovides teada saada oma nikotiinisõltuvuse taset, saate täita testi kuue küsimusega.
Teine võimalus on kasutada tabletiravi, mille retsepti saab väljastada arst. Bupropioonitablettide toime ajukoes on sarnane nikotiini mõjuga ajurakkudele, võimaldades nikotiini vajaduse kadumist, samas aga ei tekita bupropioon ise sõltuvust. Tulemas on ka uuemad tubakasõltuvusest vabanemise ravimid. Nõuandeid loobumisvõimaluste kohta leiab iga maakonna meditsiiniasutustest, mille kontaktandmed leiate Tervise Arengu Instituudi kodulehelt , samuti nõuandetelefonidelt, täpsemat infot saab ka Delfi rubriigist Ei suitsule.
Kui arenenud tööstusriikides on suitsetamisest loobumisel kasutatavate ravimite hinnad võrdväärsed sama aja vältel suitsetatavate sigarettide hinnaga, siis Eestis on sigaretid veel mõnevõrra odavamad. Samas aga võrdsustub investeering tervisesse juba mõne kuuga ja järgnevate kuude/aastate vältel jäävad suitsetamisega seotud lisakulutused tegemata. Ei maksa arvestamata jätta investeeringut tervisesse.
Suitsetamisest loobumisel väheneb risk haigestuda ning muutused organismis hakkavad toimuma kiirelt pärast loobumist:
* 20 min — vererõhk ja pulss normaliseeruvad, käed ja jalad soojenevad;
* 8 tundi — vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapnikusisaldus taastub;
* 1 ööpäev — juba on vähenenud südamelihase infarkti risk;
* 2 ööpäeva — paraneb maitse- ja lõhnatunne;
* 1-12 kuud — kaob “suitsumehe köha”, paraneb koormustaluvus, paraneb vereringe, väheneb tromboosi risk,
* poole võrra väheneb südamelihase infarkti risk;
* 5 aastat hiljem — poole võrra on vähenenud kopsu-, kõri-, söögitoruvähi ning ajuinfarkti risk;
* 10 aastat hiljem — risk haigestuda vähki on sama väike kui mittesuitsetajal;
* 15 aastat hiljem — risk haigestuda südame isheemiatõvesse on võrdne mittesuitsetajatega.
Üldine suremuse risk võrdsustub mittesuitsetaja omaga 10-15 aastat pärast.
