Eesti teadlased hakkavad lehma kloonima
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektori Ülle Jaakma kinnitusel on lehmapiimas palju valku. Kui lehma geene niimoodi modifitseerida, et väljalüpstav valk oleks ravimitööstuses kasutatav, saaks mitut ravimit toota oluliselt lihtsamalt, kui seda tehakse praegu.
Kroonilistele neeruhaigetele vajalik erütropoietiin on lühendi EPO all saanud kurikuulsaks, sest sportlased on selle ravimi abil püüdnud oma tulemusi parandada.
Tänapäeval toodetakse EPOt rakukultuuris, mis on tülikas ja kallis. Aastas müüakse maailmas EPOt kümne miljardi dollari eest.
Mullu presidendilt noore teadlase preemia saanud Tartu ülikooli füsioloogia vanemteadur Sulev Kõks, kelle eriala on molekulaarne biomeditsiin, ütleb, et EPO-lehma kõrval on kavas selline kloonlehm, kes lüpsab piimas välja insuliini, hädavajalikku ravimit suhkruhaigetele.