Ainult riigi omandis on võimalik tagada arhitektuuri- ja kultuurilooliselt väärtusliku Sakala keskuse hoone säilimine ja arendamine vastavalt avalikele huvidele, leidsid ümarlaual osalejad.

Muinsuskaitse ekspertiisi pole koostatud, muinsuskaitse järelevalvet pole kehtestatud. Selle asemel on hoonestajaga sõlmitud ebamäärane kompromisskokkulepe, mille järgi hoonest kavatsetakse alles jätta vaid selle üksikud fragmendid. Üksnes torni ja ühe seina säilitamine ei ole hoone säilitamine, vaid selle köndistamine.

Mitte sellise Sakala keskuse eest pole 9000 inimest oma allkirja andnud, leidsid ümaralaual osalenud.

Keskerakonda kuuluvate võimukandjate — kultuuriministri ning linnapea käitumine Sakala küsimuse lahendamisel on olnud avalikkuse ja spetsialistide arvamusi eirav ning rahvavaenulik. Poliitikud on näidanud oma saamatust lihtsa küsimuse lahendamisel, veeretades otsustamist argpükslikult üksteise kaela. Selline poliitika õõnestab inimeste usku oma riiki.

“9000 inimese nimel nõuame Sakala keskuse ebaseadusliku lammutusloa ja riigile kahjuliku hoonestusõiguse lepingu tühistamist, hoone tagastamist riigile ning uue hoonestusõiguse ning arhitektuurikonkursi korraldamist. Ootame kiiret ja konstruktiivset tegutsemist Sakala keskuse saatuse otsustamisel, mille vältimatu tingimus on, et hoone säiliks terviklikult ja väärikana,” seisab Sakala kaitsjate ümarlaua pöördumises.

Ümarlaual osalesid Eesti Paeliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Nõmme Tee Seltsi, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna linnavolikogu ja MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esindajad.

Riigi muinsuskaitse nõukogu arutab AS Uus Sakala pakutud uut eskiisprojekti sel neljapäeval.