Teaduste akadeemia president Janis Stradinš tõrjus mitmete teadlaste kahtlusi projekti tasuvuse osas, toonitades, et “ehkki Lätis on viimasel ajal hakanud levima sellised triviaalsed haigused nagu täitamine, difteeria ja narkomaania, peab Läti olema valmis progressi tulekuks”.
Ta toonitas, et tänu inimgenoomi uuringutele toimub lähima 5-20 aasta jooksul maailma meditsiinis totaalne revolutsioon.
Akadeemik Elmars Grens, kes on koostanud pikaajalise riikliku projekti “Läti elanike geenivaramu”, selgitas auditooriumile genoomi struktuuri avastamise ajalugu, arenguperspektiive ja prognoose.
Akadeemik teatas, et geenivaramu projekti käivitamine eeldab riigilt esimese kolme aasta jooksul finantseerimist miljoni lati ulatuses.
Praegu tehakse Lätis meditsiiniga seotud geeniuuringuid Läti ülikooli bioloogiateaduskonnas, Biomeditsiiniliste uuringute keskuses, Läti meditsiiniakadeemias ja Riiklikus meditsiinilise geneetika keskuses.
Grens toonitas, et omad genoomi uurimiskeskused on loodud peaaegu kõikides Euroopa riikides ning ka Läti peaks selles biotehnoloogia revolutsioonis kaasa rääkima, et “oma geene ise määrata, säilitada ning võimalik, et kunagi ka oma genofondi parandada”.
