Restoranis võib eesti keelega nälga jääda

Paljudes Tallinna rahvusrestoranides on võib eestikeelne klient sattuda võõrkeelse ettekandja otsa, kes võib halvemal juhul kundet isegi fašistiks või rumalaks idaeurooplaseks sõimata.

Probleem, et ettekandjad ei mõista riigikeelt ja seega eesti kliente, esineb eelkõige välismaist toitu pakkuvates söögikohtades. Kui mõnda sellisesse juhtuda, tuleks püsida menüü raames ja kasutada seal kirjas olevaid nimesid, sest paraku ei osata lisaküsimustele tihti vastata või erisoove järgida, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti Päevalehe Köögi Komando teab rääkida legende Vabaduse väljaku juures magusal kohal asuvast toidukohast, kus vanasti oli kena restoran-pubi. Pärast selle sulgemist on seal olnud nii hiina kui ka türgi restoran, nüüd on türgi köök jälle hiina vastu vahetunud. Probleem on aga alati sama — seal ei saada eesti keelest aru.

Kersti (41) meenutab juhtumit, kui ta Müürivahe tänaval restoranist eesti keele rääkimise pärast välja visati. “Istusime lauda, meile toodi menüüd ja me avastasime, et meil pole sularaha kaasas. Küsisime siis, kas kaardiga saab maksta,” jutustab ta. “Teenindaja vastas meile midagi arusaamatut vene keeles.”

Kersti otsustas oma kaaslastega, et nad ei hakka venelannast teenindajat eesti keelega piinama, ütlesid aitäh ja tõusid lauast, et lahkuda. “Selle peale teatas ettekandja meile vene keeles, et selge jah, me elame fašistlikus riigis,” kirjeldab Kersti, kes läks seepeale restorani tagasi küsima, kellega tegu oli. “Me nääklesime seal natuke ja ta vihastas ning hakkas mulle ette laduma igasuguseid seadusi ja konventsioone, mis teda kaitsevad, nimetas mind siis fašistiks ja viskas välja.”

“Keeleseadusega on kehtestatud, et teenindav personal peab rääkima eesti keelt. Kui keeleinspektsioon avastab, et seadust ei suudeta täita, tehakse rikkujale ettekirjutus ja ta peab läbima eesti keele eksami. Kuigi see on tööandja vastutus, on ikkagi konkreetne teenindaja see, kes peab keele ära õppima ja kelle me suuname eksamit sooritama. Tööandjaga räägime me ka ning mõnikord teeme ka neile ettekirjutuse,” kommenteeris keeleinspektsiooni direktor Ilmar Tomusk.

“On sedagi ette tulnud, et räägitakse mitte vene, vaid inglise keelt. Välismaalt on tuldud tööle kolmeks kuuks ja siis veel sõimatakse eesti kliente: mis te seda eesti keelt ikka räägite, me oleme Euroopa Liidus,” rääkis Tomusk.