Opositsioon pärib tuumaenergia kohta aru
Eelnõu esitamine on ajendatud peaminister Andrus Ansipi ja tema Balti kolleegide otsusest hakata uurima Leetu ühise tuumajaama ehitamise võimalusi, kuid tegelikkuses puudutab riigi elektrienergiaga varustuskindlust tervikuna ning eeldab peaministri vastavat hästiinformeeritud ning lähitulevikku selgitavat ettekannet.
Tuumaenergeetika kasutamine on täna aktuaalne, sest Eesti energeetikainfrastruktuur on amortiseerunud, nendib opositsioon. “Meie vaade peab olema suunatud aastasse 2015 — selleks ajaks on meie elektritarbimine kasvanud tasemeni, mis eeldab tootmisvõimsust suurusjärgus 1600 megavatti.”
Praegu elektri tootmiseks kasutatavatest seadmetest on selleks ajaks veel kasutuses kaks — Narva elektrijaama renoveeritud plokid, koguvõimsusega 430 megavatti. Eesti Energia kavandab veel üht plokki, mis lisaks võimsust 250 megavatti.
On võimalik, et praegu ainult soojust andvatest katlamajadest hakkab lähema kümne aasta jooksul ka elektrit saama — gaas ja taastuvad kütused võivad aastaks 2015 anda juurde parimal juhul 300 megavatti. Märkimist vääriv koguvõimsus seega pisut alla tuhande megavati. Vajadus aga jätkuvalt 1600.
Probleeme on veel ja valitsusjuhilt ootame lahenduste pakkumist, nendib opositsioon. “Valitsuse poolt 3. jaanuaril 2006 kinnitatud elektrimajanduse arengukava on tänaseks juba vananenud, sest ei hinnanud õigesti maagaasi varustuskindlust. Saime sel talvel ju aimu sellest, et ka gaasi tarnekindlus on küsitav ning ka gaasi hinnaperspektiiv ei pruugi olla meile rahuldav. Samuti kaasnevad täiendavad kulud juhul, kui elektrienergia vajaduse rahuldamiseks suurendada põlevkivi põletamist, sest süsihappegaasi emissiooni kasvades kasvavad ka saastetasud.”
Hetkel kehtiv kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 sätestab, et Eesti Energia peab suutma rahuldada meie enda energiavajaduse, samas on opositsiooni hinnangul selge, et teiste tehtud ja tegemata investeerimisotsuste raames ei ole see võimalik Samuti on Eesti riigis kokku lepitud selles, et jätkub energiaturu liberaliseerimine ja vaba konkurentsi arendamine nii tootjate kui ka tarbijate osas.
Seetõttu ootabki opositsioon peaministrilt ettekannet, mis annab ülevaate, kuidas need lubadused täidetakse. “On ilmselge, et Eesti energiaga varustamine ei ole pelgalt majanduslik, vaid ka äärmiselt oluline julgeolekupoliitiline küsimus. Leiame, et Eesti riigi elektrienergiaga varustamise kindlus on kõige kõrgemat suurusjärku poliitiline küsimus, mis nõuab Eesti Vabariigi Valitsuse ja riigikogu tähelepanu otsekohe. ”
Opositsioonierakonnad soovivad, et peaminister esitaks riigikogule hiljemalt ühe kuu jooksul ettekande Eesti energiamajanduse arengust 2015. aastani.
