Kõrgharidusmaastik korrastub järjekindlalt

2005. aasta oli kõrghariduses suurte muudatuste aasta eelkõige õppeasutuste arvu ja nimemuutuste tõttu, teatab statistikaamet.

2005/2006. õppeaastal võib Eestis kõrgharidust omandada 39 õppeasutuses. Kõrgharidust andvate õppeasutuste loetelust kadus kaks õppeasutust teistega ühinemise tagajärjel ning veel kaks õppeasutust kaotasid tegevusloa (Erakolledž Futurum-2 ning Kultuuri- ja humanitaarhariduse Instituudi tegevusluba ei pikendatud).

Suurimaks muudatuseks oli 2005. aastal kahtlemata Tallinna Pedagoogikaülikooli baasil Tallinna Ülikooli loomine, millega liitus ka Eesti Humanitaarinstituut. Viljandi Kultuuriakadeemia omakorda liitus Tartu Ülikooliga. Neljal õppeasutusel muudeti nimi õppetöö praeguse sisuga paremini vastavaks.

Eesti Põllumajandusülikool muutus Eesti Maaülikooliks ja Eesti Muusikaakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks. Tallinna ja Tartu meditsiinikoolidest said 2005. aasta keskpaigast Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Niisiis tegutseb käesoleval 2005/2006. õppeaastal kuus avalik-õiguslikku ülikooli, kuus eraülikooli, kaheksa riiklikku kõrgkooli ja 13 erakõrgkooli (eelmisel õppeaastal 17). Kõrgharidust annavad mõningatel rakenduskõrghariduslikel õppekavadel ka kuus kutseõppeasutust (sh üks erakutseõppeasutus).

2005/2006. õppeaasta alguses omandas Eestis kõrgharidust 68 287 üliõpilast ehk vaid 527 üliõpilast rohkem kui aasta varem. Vastu võeti 19 620 üliõpilast. On näha, et vastuvõtuarvu lagi hakkab kätte jõudma.

Veel on vastuvõtuarvul kasvuruumi käesoleval ja järgmisel aastal gümnaasiumi lõpetavate nn laulva revolutsiooni aastakäigu laste näol — sel ajal sündis Eestis üle 25 000 lapse aastas, ehk peaaegu kaks korda rohkem kui viimasel kolmel aastal keskmiselt.

2005/2006. õppeaastal omandab riigi rahastatavatel õppekohtadel kõrgharidust 46% ja tasulistel õppekohtadel 53% kogu üliõpilaskonnast. Lisaks õpib kooli omavahenditest rahastatavatel õppekohtadel 524 õppurit, ehk 1% kõrghariduse omandajatest. Aasta-aastalt kasvab tasulise hariduse omandajate arv. Tasulise hariduse osatähtsus kasvab eelkõige avalik-õiguslike ja riiklike õppeasutuste tasulise õppe arvel.

Sooline disproportsioon väljendub ka 2005/2006. õppeaastal naisüliõpilaste suures ülekaalus, samas on võrreldes eelmise õppeaastaga magistriõppes ja rakenduskõrgharidusõppes meeste osatähtsus veidi tõusnud. Samas on integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes toimunud aastaga märgatav naisõppurite osakaalu tõus — 54%-lt 62%-le.

Vene keeles omandab kõrgharidust 6891 üliõpilast (10% õppurite koguarvust) ja inglise keeles 1007 (1,5% õppurite koguarvust). Eraõppeasutustes õpib neist kaks kolmandikku. Aastate jooksul on eesti, inglise ja vene keeles õppivate üliõpilaste proportsioonid üliõpilaskonnas püsinud samas vahemikus.

Esmakordselt põhinevad avaldatavad andmed haridus- ja teadusministeeriumi hallatava Eesti hariduse infosüsteemi andmebaasidel, varasematel aastatel kogus statistikaamet õppeasutuste andmeid aruandevormiga.