ÜRO süsteem võimaldas korruptsiooni
ÜRO enda poolt nimetatud ja kinni makstud komitee ei ole nafta toidu vastu programmi suhtes siiski läbinisti negatiivne. Raportis öeldakse, et programm võimaldas tagada rahvusvaheliste sanktsioonide all olevas Iraagis miljonitele inimestele toidu ja tervishoiu. Lisaks väidab raport, et programm aitas takistada Saddam Husseini režiimil massihävitusrelvi.
Lõpparuandes kritiseeritakse korruptsiooni eest taas ÜRO peasekretär Kofi Annani ja tema eelkäijat Boutros Boutros-Ghalit ning ÜRO julgeolekunõukogu, eriti selle alalisi liikmeid Venemaad ja Prantsusmaad.
Annanit kritiseeritakse selle eest, et ta ei suutnud korralikult juhtida programmi, kuid otseselt korruptsioonis teda ei süüdistata. ÜRO palgal olev Annani poeg Kojo oli raporti kohaselt osaline mitmes korruptiivses tehingus.
Raport on 700 lehekülje pikkune, selles seletatakse lahti nafta toidu vastu programmi toimimine. Uurimiskomisjoni esimehe Paul Volckeri eessõnas tõdetakse, et korruptsiooniga on seotud praktiliselt kõik ÜRO harud alates peasekretärist kuni Iraagis tegutsenud agentuurideni ja liikmesriikideni välj.
„Aastate möödudes levisid teated raiskamisest, ebaefektiivsusest ja korruptsioonist ÜRO-s. Osa sellest oli kuulujutt, aga suur osa — liiga suur osa — osutus tõeks,” kirjutab Volcker.
Nafta toidu vastu programm sai alguse 1996. aasta detsembris, eesmärgiga võimaldada embargo all oleval Iraagil müüa piiratud koguses naftat ning osta saadud tulude eest toitu, ravimeid ja muud humanitaarkaupa.
Iraak sai ise otsustada, kellele ja kui palju ta naftat müüa tahab ning milliseid kaupu ta vastu soovib. Tehingud pidi heaks kiitma ja ellu viima vastav ÜRO komitee.
Programm muutus kiiresti piiramatu korruptsiooni allikaks. Iraak hakkas võõrriikide poliitikutele, diplomaatidele, ajakirjanikele ja ärimeestele andma naftamüügi vautšereid, mille realiseerimine naftaturul andis hiiglaslikku vaheltkasu.
