“Suur osa prügikastis sisalduvast oleks võimalik tasuta loovutada,” ütles Ratas. “Näiteks pakendid kui kõige mahukam olmejäätmeliik on võimalik tasuta viia linnas asuvatesse pakendimahutitesse. Kogu süsteemi paremaks toimimiseks on vaja eelkõige teadlikku tarbijat.”

Tagatisrahaga koormatud pakendite ehk pandipakendite tagasivõtmise ja taaskasutamise kohustuse täitmiseks on keskkonnaministri poolt akrediteeritud OÜ Eesti Pandipakend.

Pandipakendit on tarbijal võimalik tagastada Prisma Peremarketitesse, Selveritesse ja teistesse suurematesse kaubanduskeskustesse paigaldatud taaraautomaatidesse või taarapunktidesse. Hetkel on OÜ Pandipakendiga liitunud 99 protsenti Eesti tootjatest ning 95 protsenti importööridest.

Pandita joogitaara ja kõik ülejäänud pakendimaterjalid on võimalik tagastada avaliku pakendikonteinerite võrgustiku kaudu, mida haldavad MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja MTÜ Eesti Pakendiringlus.

Pakenditest tekkivate jäätmete käitlemiskulud on juba arvestatud toote hinna sisse, seega on tarbija pakendi kui jäätme eest juba toodet ostes tasunud. “Tarbijal on valida, kas tagastada pakendid ja olla seeläbi kindel, et tema poolt tarbitud pakendid ei jää loodust reostama, vaid leiavad tee taaskasutusse või visata lihtsalt prügikasti ja maksta lisaks pakendile kinni ka prügiveo,” ütles Ratas.