Haiguslehed kurnavad haigekassat

Haigekassal on probleem: inimesed armastavad üha enam võtta haiguslehti, samas napib riigil raviraha. Seejuures ei suuda erakonnad selgeks vaielda, kust leida puuduvad sajad miljonid kroonid.

Viimase nelja aastaga on kasutatud haiguspäevade arv suurenenud 15 protsenti ja hüvitiste summad 45 protsenti. Neli aastat tagasi olid haigushüvitised 500 miljonit krooni, mullu aga juba 723 miljonit. Samal ajal napib riigil raviraha. Rahandusminister Aivar Sõerd on ennustanud, et haigekassa puudujääk on tuleval aastal 400 miljonit krooni, kirjutab Postimees.

Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul tuleks arstidel haiguslehe väljakirjutamisse tõsisemalt suhtuda. „Meile on küll korduvalt helistanud tööandjad ja palunud ühe või teise töötaja haigeksolemise põhjendatust kontrollida, sest tihti haigestuvat inimesed massiliselt huvitavate jalgpallilahingute, MM-võistluste või olümpiamängude ajal.”

„Raskustesse sattunud töötajad saavad liiga kergelt haiguslehe, kas või närvide ravimiseks, näiteks ollakse koondamise hirmus kuude kaupa haiguslehel,” vahendas Osvet tööandjate kogemusi.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul soodustab ravikindlustussüsteem end haigena registreerimist. „Loodan, et nüüd hakatakse haiguslehti ikkagi piirama. Peaminister ütles õigesti, et hüvitist tuleks hakata maksma alles neljandast päevast,” rõhutab Kriis.

Reformierakond on esitanud probleemi lahenduseks haigushüvitiste kärpimise plaani, kuid seda tõrjuvatel Keskerakonnal ja Rahvaliidul pole ühtegi konkreetset lahenduskäiku, mis tooks tervishoidu puuduvad sajad miljonid kroonid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Keskerakondlasest sotsiaalministri Jaak Aabi sõnul on haigushüvitiste vähendamine üks variantidest, millega haigekassale lisaraha leida. “On kaalutud nii patsientide kui ka tööandjate osa suurendamist. Minu seisukoht on, et patsientide osa ei saa suurendada, sest see tõstab veelgi vaesema elanikkonna vaesusriski,” lausus Aab. “Me ei tahaks panna haigushüvitise päevade eest maksmist ka tööandjate turjale.”

Tema kinnitusel on eesmärk leida lisatulusid või vaadata läbi kulude efektiivsus.

Rahvaliit ei toetanud juba koalitsioonikõnelustel Reformierakonna hüvitiste piiramise ettepanekuid, sõnab erakonna Toompea fraktsiooni esimees Jaanus Männik.

Tõhusama “arstiabi programmi” ja lisaraha allikate väljatöötamise peakohustuse pani Männik sotsiaalministeeriumi õlule. Haiglate kapitalikulud tuleks Männiku sõnul katta suuremas või väiksemas osas riigieelarvest. Tema väitel on selge, et 13 protsendi sotsiaalmaksu arvelt pole võimalik kõiki haigekassa kohustusi täita.

Peaminister Andrus Ansip toetab haigekassa ettepanekuid, mille järgi makstaks töötajatele hüvitist alates neljandast haiguspäevast ja hüvitise määr alaneks 75 protsendini palgast.