E-sõnumid sisaldavad “armastuse keelt“

Saksamaa Münsteri ülikooli aspirandid avastasid, et elektroonilised armastuskirjad on ideaalseks võimaluseks uurida, kuidas armastajad teineteisega suhtlevad.

Keeleteaduslikku doktoritööd kirjutav Jan Claas Freienstein ütles, et elektroonilistes sõnumites kajastuv intiimsus on erinevalt käsitsi kirjutatud kirjadest suulistele avaldustele väga lähedane. Seepärast võimaldavad elektroonilised sõnumid uurida “armastuse keelt” paremini kui intervjuud, sest inimesed ei soostu mikrofoni vabalt rääkima.

“Inimesed istuvad klaviatuuri taha ning klimberdavad kiiresti,” ütles ta. Freiensteini sõnul kasutavad inimesed elektroonilistes sõnumites rohkem kõnekeelseid väljendeid nagu suuliseski kõnes ega vaevu eriti korrigeerima grammatikat ja õigekirja.

Ja kuna andmeside liigub kiiresti, on ka vastused palju kiiremad, mistõttu elektroonilised sõnumid meenutavad pigem suulist kõnet kui tavalist kirjavahetust.

Samas usub Freienstein, et intiimsed e-kirjad ei tapa sugugi romantilisi sosinaid ega muid suulise suhtlemise vorme.

Kriisiolukorras haaravad inimesed tavaliselt ikka telefoni, näiteks selleks, et suhet katkestada.

Aga sugugi mitte alati. Tõestuseks tõi ta sellised näited:

“1) Jäta mind rahule. 2) Ma ei taha sinuga mingit pistmist teha. Ja eriti ei taha ma sind aidata. 3) See sõnum on minu viimane läkitus sulle. Ma ei võta sinuga tulevikus enam ühendust. Mistahes võimalikud soovimatud sõnumid sinult jäävad vastuseta: elektroonilised sõnumid kustutatakse, kirjad visatakse läbi lugemata minema, telefonitoru pannakse hargile. Ja ma ei taha mingil juhul sind näha. Otsi keegi teine, kellega mängida.“