Johannes Paulus II suri
Täpset surma põhjust Vatikan ei nimetanud, kuid Püha Isa kannatas artriidi ja Parkinsoni tõve all. Paavsti tervis halvenes järsult pärast talle aasta algul tehtud kõrioperatsiooni. Veel laupäeva hommikul teatas Vatikan, et Püha Isa on väga raskes seisus, kuid teadvusel ja kontaktivõimeline.
Vatikani seadused näevad paavsti surma korral ette terve rea erinevaid protseduure. Üksteise järel teavitatakse Vatikani erinevaid instantse kuni kardinalide ja diplomaatilise korpuseni välja. Kui surm on ka ametlikult paberil fikseeritud, edastatakse teade rahvale.
Lein kestab üheksa päeva. Selle aja jooksul otsustavad kardinalid ära matuse toimumise päeva. Paavst maetakse Püha Peetri basiilika alla küpressipuust kirstu, mida omakorda ümbritseb tinakorpus, mis omakorda on kaetud männipuuga.
Katoliku maailma valitseb ajal, kui paavst on surnud ja uut pole veel valitud, kardinalide kolleegium. 15 kuni 20 päeva möödudes paavsti surmast tuleb Vatikanis Sixtuse kabelis kokku kardinalide konklaav, kus 117 kardinali valivad salajasel hääletusel enda seast uue paavsti. Tingimus on, et uus paavst peab olema noorem kui 80 aastat.
Kui uus paavst on valitud, ütleb ta nime, mille ta soovib endale võtta. Maailm saab teada, et paavst on valitud siis, kui kabeli korstnast tõuseb valge suits. Mõningatel hinnangutel võib Johannes Paulus II järeltulija olla mustanahaline ja pärit mõnelt arengumaalt. Tõenäolisem aga on, et valitakse taas kord itaallasest paavst.
Esmaspäeval kogunevad kardinalid Vatikanis esimest korda, et ette valmistada paavsti matused.
Matusetseremoonia toimub kõige varem neljapäeval ning paavsti ärasaatmisele oodatakse kuni kahte miljonit inimest.
Johannes Paulus II külastas oma 26 valitsemisaasta jooksul 120 riiki.
Paavstil oli oluline osa kommunistliku süsteemi kokkuvarisemisel.
