Priit Simson: Teaduskraadid lähevad lahjemaks

Juba tulevast õppeaastast käivitub Eestis põhjalik kõrgharidusreform — bakalaureusekraad tähendab edaspidi vähe ja senimaani nõnda haruldane magistriharidus muutub igapäevaseks.

Eesti ülikoolides õppijad peavad saama oma pingutustele vastava kraadi, on otsustanud siinsed kõrghariduspoliitika peasuunajad. See tähendab, et olemasolevaid kraade tuleb pisut devalveerida ja muuta magistrandid praegustele tavaüliõpilastele sarnasemaks. Bakalaureuseõpe kestab tulevikus 3 aastat, kahest kolmandikust bakalureustest võivad aga saada magistrandid, kes õpivad veel kaks aastat.

Kuid küsimärgid jäävad. Tartu Ülikooli politoloogiaosakonna juhataja Eiki Berg osutab, et praegu pole päris selgeks tehtud, mis on üldse uue definitsiooni järgi kõrgharidus — “Kas kõrgharidus on bakalaureusekraad või on alles magistrikraadi? Siin on päris palju lahtisi otsi veel. ”

Õigusteaduskonna õppekavade üks autoreid Meris Sillaots näeb bakalaureuseõppes üldjuhul üksnes ettevalmistavat etappi. Juristiks tema sõnul kolme aastaga siiski ei saa. “See, et pärast kolmeaastast bakalaureuseõpet on võimalik saada bakalaureusediplom, ei tähenda vähemalt õiguse valdkonnas seda, et me saame rääkida juristidest, spetsialistidest,” rõhutab Sillaots.

Professor Aadu Must, kes töötab ajaloo osakonna õppekavadega, võrdleb tulevast bakalaureuseraadi lõpetamata ülikooliõpingutega. “See, mida paarkümmend aastat tagasi minu vanemad kolleegid nimetasid nõukogulikult “lõpetamata kõrghariduseks,” oli tegelikult selline imelik haridusmäärang, on tegelikult esimesed kolm bakalaureuseaastat. Ja lõpetatud kõrgem haridus on siiski bakalaureus pluss magister,” võrdleb Must.

Kuid 3 pluss 2 süsteem ei tähenda üksnes mõlema kraadi lahjendamist. Ajaloolase Musta sõnul tuleb teha ka sisulisi muudatusi, juba bakalaureuseõppes tuleb nihkuda teadmiste andmistelt oskuste andmisele. Ajaloolaste puhul tähendab see enam rõhku metodoloogiale ja paleograafiale ehk oskusele lugeda vanu tekste.

Politoloogiaosakonnale tähendab reform ka seda, et bakalaureuseõppes jagavad nad avaliku halduse erialaga ühist õppekava ja kokku nimetatakse neid riigiteadusteks. Kuid muutub ka kursuste endi sisu, sest praegu esineb lubamatult palju dubleerimist. “Üks õppejõud tegelikult õpetab nelja erinevat kursust ja 50 protsenti sellest kattub eelmise kursusega. See on ju suhteliselt mõttetu tegevus. Tegelikult on võimalik kokku panna ja kontsentreeritult esitada seda tegevust,” arvab Berg.

Politoloogiaüliõpilased võivad aga hakata ühe eksami sooritamise eest saama senisest palju rohkem punkte. Kui siiani andis keskmine eksam kaks punkti, siis nüüd muutuvad neljapunktised eksamid tavalisteks.

Meris Sillaots kinnitab, et õigusteaduskonnas ainepunkti enese hind ülevaatamisele ei lähe.

Kuid tõsiselt on muudetud magistriõppes esitatavaid nõuded. Tulevased magistrandid sarnanevad palju rohkem praeguste tavatudengitega, käies märksa rohkem loengus. Uuendustega tuleb põhjalikult ümber hinnata ka senised nõuded magistritööle. Kui varem said magistriuurimuse eest 40 ainepunkti, siis edaspidi jääb magistrikraad 20 punktiseks. Loomulikult kahaneb ka uurimuse enese maht.

“Praegu on magistritöö mahu nõuded, et 80-120 lehekülge, varasemalt olid need nõuded veel suuremad, ” leiab Sillaots ja lisab, et 60-leheküljelised magistritööd on täiesti reaalsed. Kuna praegused õppejõud on saanud oma kraadi rangematel tingimustel, seisab Eesti varsti olukorras, kus vanad magistrid koolitavad uusi magistreid.