Priit Kärsna: Ametist lahkuv haridusminister teeb õpetajate palga nimel viimaseid pingutusi

Mulle on jäänud lahkuva haridusministri tegutsemisest mulje, et ministritooli asemel oleks ta soovinud istuda korraga kõikide koolide direktorite toolidel. Kuidas siis muidu seletada paranoilist suhtumist omavalitsustesse, kellele tuleb rida-realt ette kirjutada, mis raha ja milleks tuleb kasutada?

Kuna lõpuks ei olnud kasu ka erinevate taskute vahel raha jaotamisest, mõeldi õpetajate palkade päästmise püha ürituse nimel ministeeriumis välja keeruline ning mõttetu aruandlus.

Nagu sellest veel vähe oleks, sisaldas eile valitsuses heaks kiidetud tasandusfondi määrus tõsised üllatusi. Täna hommikul e-kirjana taevast alla sadanud määruses on numbrilisi ja põhimõttelisi muudatusi, mida polnud 31. jaanuaril kooskõlastamisele saadetud eelnõus. Need on muudatused, mille haridus- ja teadusminister on järjekordselt oma püha ürituse nimel ellu viinud.

Enne, kui jätkan, tuletan meelde, et praeguseks on enamikus Eesti omavalitsustes selle aasta eelarve kinnitatud. Kõnealune täna hommikul saabunud määrus vähendas haridustoetust eelnõuga võrreldes 21 linnal ja 93 vallal. Toetus suurenes 9 linnal ja 87 vallal.

Jättes kõrvale tõsiasja, et nii pole lihtsalt ilus, tekitab säärane olukord küsimuse, et milleks kõik need läbirääkimised ja kooskõlastused, kui keegi muudab numbreid ikka nii, nagu ise tahab? Miks koostavad omavalitsused eelarveid, oodates õigustatult, et kokkulepped peavad, kui valitsuse määrusega muudetakse paljud eelarved üle terve riigi määrusega vastuolus olevateks?

Teiseks on oluliselt muutunud määruse tekst. Kui kooskõlastusringil olevas eelnõus lubati kuni 2% õpetajate palgafondist kasutada koolide juhtimiskuludeks (loomulikult tingimusel, et õpetajate palgad on makstud), siis kinnitatud määrusest seda sätet enam ei leia.

Ei tasu vist märkida, et seda muudatust ei ole omavalitsuste üleriigiliste liitudega arutatud, selle muudatuse mõjusid pole hinnatud ning taoline "loominguline" lähenemine eelnõu tekstile on otseses vastuolus hea õigusloome tava ning valitsuse reglemendiga. Lisaks on tegemist lahkuva valitsusega, kes sellised muudatused kinnitas.

Kas isetegevus teeb lahkuvast ministrist õpetajate sõbra ja omavalitsustest vaenlase? Kahtlen selles. Ma isiklikult loodan, et lahkuval ministril pole uue valitsuse jaoks enam "miine" varuks ja uus valitsus suudab taastada sisulised läbirääkimised ning koostöö osapoolte vahel.