Priit Hõbemägi: Näljamängud Lõuna-Eestis

 (146)
Priit Hõbemägi: Näljamängud Lõuna-Eestis
Priit HõbemägiAnnika Haas / Eesti Ekspress

Kas olete kunagi olnud tagaaetav? Kas mäletate seda? Tasuks meelde tuletada!

Minuga juhtus kord nii. Sõitsime koos sõpradega pöidlaküüdiga Leetu rokifestivalile. Oli suvi, seitsmekümnendate lõpp, hilishipide õitseaeg. Alt laiad püksid, puukingad, teksajakid ja muu asja juurde kuuluv. Jõudsime Liepajasse, kus ootasid meid ebameeldivused. Kohalike nudipäiste löömameeste jõuk oli otsustanud igasugused pikajuukselised minema peksta, sõna otseses mõttes. Kes võõrastest kätte saadi, sai keretäie kohe kätte.

Ülekaalukate ründajate ees pidime põgenema, igaüks eri suunas. Ronisin üle aedade, kükitasin puukuurides, lõpuks pugesin ühte keldrisse peitu.

Tagaotsijad käisid ümber maja, laskusid treppi mööda keldrisse. Kelder oli kottpime. Seisin hiirvaikselt, selg vastu seina ja kobasin käega seljatagust. Pihku sattus pudelikael. Võtsin selle pihku ja pigistasin kõvasti. Otsustasin, et löön selle "roosiks", kui nad minu avastavad.

Õnneks keegi keldrit läbi otsima ei hakanud. Keldrist tulin välja alles siis, kui valgeks läks. Vana asi, noorte mängud, võin täna mõelda. Aga tagaaetava tunne, jõuetus ja raev on ikka meeles.

See tuli mulle meelde, kui lugesin ajalehtedest ja kuulsin raadiost, kuidas Lõuna-Eestis otsiti taga ebaseaduslikke sissetungijad. Teated nagu sõjatandrilt või "Näljamängudest" - eriti kui kohalikel elanikele edastati raadios teade, et nad teataksid kahtlastest "asiaatliku välimusega" võõrastest. Eriti tülgastavaks läks asi siis, kui uudised teatasid, et tagaotsitavate seas on ka naisi ja lapsi.

Seotud lood:

Ma arvan, et siin on tegu juhtumiga, kus enamus asjaga seotud inimesi tegid just seda, mida nad pidid tegema, kuid välja kukkus kõik väga halvasti. Piirivalve täitis oma kohust, politsei samuti, ajakirjanikud edastasid uudiseid. Aga välja kukkus inimjaht, hingetu ja õõvastav. Tahan loota, et "kohalikud elanikud" ei tormanud koerte ja püssidega inimjahile. Väga loodan, et kõik said oma õppetunni - inimesed pole loomad, neile ei korraldata meedia vahendusel võimude poolt sanktsioneeritud ajujahti.

(PS Soovitan lugeda Kadri Kõusaare romaani "Alfa", mis käsitleb sama teemat - kuidas muidu kenad eesti inimesed analoogilises situatsioonis käituvad.)