PRESIDENDIDEBATT: Vilja Kiisler: Tarandil õnnestus Ilvest irriteerida

ETV presidendikandidaatide debatt läks käima nii hästi, et lust vaadata ja kuulata. Väga head saatejuhid, suurepärane ettevalmistus ja professionaalne käivitus, ning ei saa öelda, et hoog oleks saate esimeses pooles maha
käinud.

Nii Ilves kui ka Tarand oli silmanähtavalt närvis, mis tuli keskendumisele ja oma kõigi võimete mängupanemisele ainult kasuks. Liiga lõdva randmega (nagu seni tehtud) ei saa nii tõsist asja ju võtta. Viimaks ometi oli seni surmigavalt kulgenud mõttevahetuses pinget, kirge, ootamatuid käike ja
torkeid, mis tabasid.

Torkajaks oli peamiselt Tarand, kes tunneb ennast otse-eetris tunduvalt mugavamalt, on oluliselt enesekindlam (noh, tal pole ju ka presidendikohta kaotada), samuti oskab paremini suhelda kaameraga, saatejuhtide, publikuga. Tarandi reaktsioon on Ilvese omast mäekõrguselt parem, Aarne Rannamäele kunagise punase parteipileti meeldetuletamine on reaktsiooni kiiruse säravaim näide. Ansipisse puutuvad minevikuviited olid küll selgelt ette valmistatud, mitte spontaansed.

Saate edenedes soojenes Ilves küll üles, aga alguses oli tal tõsiseid raskusi küsimuste nüansside mõistmisega. Kui Tarand hakkas rääkima ENSV taastumisest, pidades silmas riigi ja kodanike mentaalset seisundit, hakkas tema vastama Tarandi varasemale etteheitele, et tal puudub ENSV-s elamise kogemus. Ehk siis: reageeris sõnale ENSV, aga ei taibanud, millest tegelikult jutt käib. Kohati tundus lausa, nagu ei saaks ta eestikeelsetest küsimustest aru. Ma pole varem näinud kunagi Ilvest otseselt kaitsepositsioonile asuvat, aga täna see juhtus.

Kahjuks ei suutnud Ilves kaasa tulla Tarandi õhku visatud ja saatejuhtide poolt jõuliselt võimendatud presidendi inimliku mõõtme teemaga. Muidugi pole Tarandile teataval viisil omane omamehelikkus ja publikuga flirtimise oskus presidendile tingimata vajalik omadus, kuid natuke rohkem karismaatilisust tuleks Ilvesele siiski kasuks.