Praxis soovitab pooled kutsekoolid sulgeda

Uurimiskeskus Praxis soovitab sulgeda üle poole Eesti kutsekoolidest.

Praxise ettekujutus tulevasest kutseharidusmaastikust näeb ette umbes 35 kutseõppeasutuse säilimist senise 79 asemel. Suur osa ellujääjatest hakkab asuma regionaalsetes tõmbekeskustes, väljaspool neid on tulevikulootust vaid edukatel spetsialiseerujatel, kirjutas Postimees.

Ühelt poolt sunnib koondumisele algav demograafiline tagasilöök. Kui praegu astub gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse 1988. aastal sündinud suur põlvkond, siis juba kolme aasta pärast hakkab keskkoolieas noorte osakaalu märkiv kõver kukkuma.

Samal ajal tekivad majanduse globaliseerumise tõttu uued töökohad tootmises ja teeninduses vaid suurematesse linnadesse. Seetõttu suunduvad sinna ka kutseõppurid.

Suurlinnade kutsekoolide tuleviku pärast uuring eriti ei muretse, samuti on väiksemate maakonnalinnade koolidel võimalik leida tegevust. Sünge on väikelinnade ja valdade kutseõppeasutuste tulevik. Need võivad ellu jääda üksnes siis, kui suudavad kvaliteetselt spetsialiseeruda kitsal nišierialal, mille tagamaaks on kogu Eesti või isegi välisriigid.

Praxise hinnangul koondub kutseõpe edaspidi Tallinna ja Tartu kõrval piirkondlikesse tõmbekeskustesse Narvas, Kohtla-Järvel, Rakveres, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Paides, Võrus, Viljandis ja Valgas. Mõned nišikoolid jäävad püsima Lõuna-Eesti väiksemates kohtades.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Andres Pung lubas, et kutsehariduse 2005.-2008. aasta arengukava koostamisel võetakse aluseks just Praxise uuring ning eesmärgiks seatakse inim- ja finantsressursside koondamine.

Minister Toivo Maimets lisas, et praegu üldhariduskoolidele kavandatavat haridusosakutepõhist rahastamist on tulevikus plaanis laiendada ka kutsekoolidele.