Politseikool tõrjub naisi sookvootidega

Paikuse politseikooli sisseastumiskatsetel on aastaid kasutatud mitteametilikke sookvoote, et vältida olukorda, kus politseinikuks õpib rohkem naisi kui mehi.

Eesti Päevalehe andmetel on naiste kõrvaldamisel kadettide seast on kõige levinumaks meetodiks kutsesobivusvestlus, sest ainuüksi selle põhjal saab kandidaadi sobimatuks kuulutada.

Tänavu lõpuks kooli pääsenud naine rääkis lehele, et eelmisel aastal, kui ta välja jäi, ei huvitanud komisjoniliikmeid üldse, mida ta küsimustele vastas.

“Minuga vesteldi alla viie minuti ning taheti, et ma lahendaksin mingisuguseid situatsioone, aga ega mind isegi ei kuulatud. Äkki olid nad juba enne vestlust kindlad, et mina seal koolis õppima ei hakka,” rääkis ta.

Politseikooli tööga seotud allikas, kes soovis oma töö tõttu anonüümseks jääda, ütles lehele, et vestlus on mugav võimalus hoida naiste arvu politseikoolis kindlas piiris. Tema kinnitusel tehakse seda teadlikult.

Politseijuhid aga sellega ei nõustu ning kinnitavad, et pigem on naised füüsiliselt ja vaimselt politseitööks vähem võimekad kui mehed ning sookvoote kadettide vastuvõtmisel ei eksisteeri.

Võimalike sookvootide olemasolu kinnitab aga politseikooli sissesaanud inimeste sooline jaotumine. Näiteks 2002. aasta sügisel soovis politseikooli õppima asuda 220 naist ja 121 meest 50 kohale, vastu võeti vaid seitse naiskadetti. Samas on Eesti politseinikest ligi kolmandik naised, enamik neist kontoritööl.

Politseikooli direktori Ralf Palo sõnul on seitsme naiskadeti kooli vastuvõtmine isegi liiga palju.