Vaatamata pingutustele muuta liiklust ohutumaks juhtuvad ikka ja jälle teelt väljasõidud, otsasõidud, autode kokkupõrked. Kahjuks hukkuvad neis ka tihti inimesed. Alati, kui mõni raskete tagajärgedega õnnetus on juhtunud, jääb õhku küsimus: miks küll nii läks? Levinuimaks põhjuseks on oludele mittevastav sõidukiirus või joobes juht. Ainuüksi möödunud nädalavahetus Lõuna-Eesti liikluses näitas, et ohtlikke joobes juhte, kelle politsei roolimiselt kõrvaldas, on meie teedel uskumatult palju.
Ka on viimasel ajal juhtunud rasked liiklusõnnetused näidanud, et traagilised tagajärjed ei oota oma saabumisjärjekorda. Tulevad siis, kui risk selleks võetakse. Nii juhtusid näiteks 7. mail Tartus Kreutzwaldi tänaval kui ka 15. juunil Aovere kandis surmaga päädinud liiklusõnnetused, mille põhjustasid esialgsetel andmetel alkoholi tarvitanud ja turvavarustuseta autojuhid.
Võinuks needki õnnetused suure tõenäosusega vikatimehe kohaloluta mööduda, kui autorooli istunud mehed võtnuks vaevaks traksid peale panna. „Ah, läks meelest“, „turvavöö on ebamugav“, „sest pole nagunii midagi tolku“ on levinumad põhjendused, miks osa roolikeerajatest end endistviisi keeldub sõidupingile aheldamast. Ja selliseid juhte, kes iseenda turvalisest midagi ei pea, on meie seas küllaldaselt. Ainuüksi 19. ja 20. juunil Tartu liikluspolitseinike poolt läbi viidud mõnetunnised kontrollreidid neil päevil näitasid, et „trakse“ ei soostunud iseenda kaitsmiseks kasutama 46 inimest. Ükski neist ei olnud kusjuures Chuck Norris. See tähendab, et neist igaüks võinuks ootamatult saabuda võivas liiklusõnnetuses saada vöö kinnitamata jätmise pärast eluohtlikke vigastusi.
Pärast aasta alguses kestnud joovastust, kus mullusega võrreldes oli liiklussurmade hulk võrdlemisi väike, oleme ses vallas tegemas nüüdseks pea et vähikäiku. Ikka tekib küsimus, et miks nii pidi juhtuma? Kaua jätkub selliselt, et nädalast nädalasse seisame silmitsi raskete liiklusõnnetustega, kus jälle kord jätab elu mõni inimhing? Kui joobnuna autorooli asumine on norm ja turvavarustuse mittekasutamine samuti pigemini reegel, siis kuidas paremini saakski.