Politseinikud Lennart Kams ja Anti Poll patrullivad tavaliselt Tallinna kesklinna piirkonnas autoga, kuid suvehooajal eelistavad nad neljarattalistele kaherattalisi. „Kaheksatunnine vahetus värskes õhus – seda ei trumpa miski üle,“ naerab Anti.

Jalgrattapatrullil on tavapatrulliga võrreldes rohkesti võlusid. Neist olulisemad on lähedus ja nähtavus. Kui politseiauto võib jääda inimestele n-ö kaugeks, siis jalgratastel sõitvatele politseinikele astutakse julgelt ligi ja öeldakse tere. Soojad suhted on rattapolitseinikel mõistagi turistidega, kes küsivad neilt õiget suunda lähima vaatamisväärsuseni ja soovivad koos politseinikega pilti teha.

Kuna paljud sõidavad jaaniks maale, ennustavad Anti ja Lennart kesklinnas rahulikku jaanipäeva. Ratturitel soovitavad nad olla tähelepanelikud nii liiklusreeglite, teiste liiklejate kui ka enda sõidukindluse osas. Esmalt peab muidugi ratas ise olema korras ning kõige olulisemad on siin pidurid. Selleks, et teised juhid ratturit märkaks, tuleb kinnitada ette valge, taha punane ja vähemalt ühe ratta mõlemale küljele kollane või valge helkur. Pimedal ajal peavad rattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Selle järgi on ratas paremini märgatav ning teised liiklejad saavad aru, mis suunas rattur liigub. Signaalkell on samuti endast märku andmiseks.

Korrakaitsjad teavad omast kogemusest, et ohutuks sõiduks on vajalik ka hea varustus – kiiver, kindad, prillid, riided, millel pole ohtu keti või ratta vahele jääda ning mis soovitavalt võiksid olla erksavärvilised. Just sellepärast on rattapolitseinike vormisärgid neoonkollased! Sõitmisel nõuavad erilist tähelepanu igasugused manöövrid ja põiked ning kindlasti ka äärekivide ületamine.

Turvalist jalgrattasõitu!