Pildid varustusest
Ekspeditsioonil kasutame Hillebergi tippmudelit Keron 3GT-d. Mugav on see, et sellel telgil on kaks sissepääsu ja eeskoda. Üks absiididest on eriti suur ja seal on väga mugav süüa valmistada ja oma varustust hoida. Tegemist on tunneltelgiga, millel on neli võrdse pikkusega kaart. Hea on see, et igasse kaare kanalisse saab vajaduse (loe: tormi) korral panna lisakaare. See teeb sellest telgist ühe tuulekindlama ja mugavaima telgi mida võimalik muretseda. Nagu kõikidel Hillebergidel, pole ka sellel vaja eraldi üles panna sisetelki ja pealmist telki. Need kaks kihti on üksteise küljes ja on korraga üleval. Pole olemas telke, mida oleks lihtsam üles panna kui Hilleberg Keronit. Hillebergi telke võibki kiitma jääda, siinkohal ei hakka ma rääkima muudest tehnilistest omadustest ja nüansidest, mis teeb tast parima telgi.
Suusasaabaste muretsemine oli üks suuremaid takistusi. Taolisteks ekspeditsioonideks sobilikke saapaid toodavad maailmas vaid väga vähesed firmad. Meil olid varem olemas Alfa Skarvet GTX saapad, mis on küll väga head suusamatka saapad, aga madalatel temperatuuridel oli nendega hommikuti väääga külm. Peale aastavahetusel toimunud suusamatka Lapimaale otsustasime, et Gröönimaale minekuks on vaja sooje saapaid. Enamus polaarekspeditsioonid kasutavad alates 1992 aastast Alfa Mordre Extrem saapaid, mis on väga sooja viltsisuga ja 75mm ninaga. Nende tellimine on suhteliselt keeruline, kuna neid tehakse vaid tellimise peale. Viimasel hetkel leidsime internetiavarustest, et kuulus Saksamaa saapatootja Meindl, on koostöös sellesama vana Norra polaarebase- Sjur Mordre abil välja töötanud uue suusamatkasaapa. Uskumatu, aga see õnnestus tänu abivalmitele Deerhunteri jahipoe inimestele tellida supper kiiresti ja mugavalt.
Saabaste puhul on eriti hea see, et neil on eraldi juurde tellitud eriti soe, väljavõetav sisu, mida on mugav magamiskotis soojendada. Erinevalt Alfa Mordre Extrem saaapast on Meindl Profi Expedition saapal bahill saapa küljes. Varasematel matkadel on hommikune bahilli pealepanek –30 kraadiste temperatuuride juures näppudele väga valus tegevus. Nüüd on see lust ja lillepidu.
Veel üks hea omadus lisaks sadadele teistele on see, et sisesaapal on vapor barrier, ehk niiskuse tõke nii sisesaapa siseküljel kui ka välisküljel. Seetõttu, ei pea me enam kandma jalas kilekotte, mis takistavad sisesaabast märgumast. Vildist sisesaabast kasutame vaid väga madalate temperatuuride juures.
Köök
Üks olulisemaid asju varustuses on köök. Ilma priimuseta poleks võimalik taolist ekspeditsiooni läbida. Kogu vajaliku vee, mida ekspeditsiooni jooksul kasutame söögi valmistamiseks ja joomiseks, sulatame lumest. Kui suuskade või kelgu või mõne muu eseme purunemisel on teatud tingimustel võimalik ekspeditsiooni jätkata siis priimuse purunemisel oleme tõenäoliselt sunnitud katkestama. Seetõttu valisime kööki eriti hoolikalt. Kuna oma varasematel matkadel oleme enamasti kasutanud Primus lippulaeva, siis otsustasime ka Gröönimaal Primus Omnifueli kasuks. Omnifuel on üks väheseid pliite, mis põleb nii gaasiga, kui ka peaaegu kõigi vedelate kütustega (diisel, bensiin, lahusti, lennukikütustega jne). Selles on võimalik põletada peaegu igasugust kütust, mida reisides kätte saab. Kui enne oma esimest Omnifueli olime gaasipliitide austajad, siis viimastel aastatel oleme peaaegu alati põletamiseks kasutanud kas White-spiritit, white-gas’i, või spetsiaalset Hongi kütust matkapliitidele (www.hong.ee). Esiteks on vedelad kütused palju odavamad. Teiseks ei tea kunagi kui palju gaasi on balloonis järgi, mistõttu peab tagavaraks lisaballoon olema. Ainuke tõsine vastuargument on eelsoojendus mida bensiinipliidid vajavad. Tegelikult on eelsoojenduse tegemine väga lihtne, eriti kui selleks kasutada Optimuse süütepastat.
Vee sulatamisele ja söögi valmistamisele kulutame iga päev umbes 2-3 tundi. Selleks, et see võimalikult mugavalt ja ohutult kulgeks tegi ekspeditsiooni meistrimees, kuldsete kätega osavnäpp Marko pliidile vineerist aluse. Sellele alusele kinnitasime kruvidega pliidi ja ka kütusepudeli. Asja eesmärk on ka see, et sellisel viisil on meil pliit kohe kasutamisvalmis. Me ei pea õhtuti laagrisse jäädes hakkama pliiti ballooniga ühendama, teine hea asi on see, et mida vähem lahtiseid ja liikuvaid osasid, seda tõenäolisem on, et kõik jääb terveks. Lisaks tekkis vineerplaadist hea ja stabiilne alus. Nii, et Marko ees müts maha.
Kaasa võtame ka tagavara Omnifueli ja paranduskomplekti nii pliidile kui ka pumbale.
Koke Willy
Hardangerviddas katsetasime esmakordselt nn. Nanseni köögiaparaati ehk Koke Willyt. Koke Willy eelkäija on loodud Fritjof Nanseni poolt enne tema Gröönimaa ületust. Põhjuseks see, et teda ei rahuldanud tolleaegsed köögid, mis kulutasid liiga palju kütust. Nüüd, ligi 120 aastat hiljem, on Nanseni köögiaparaat kaotanud kaalus ja suuruselt kui teenib sama eesmärki- säästa kütust. Koke willy on kolme liitrine, Sellel on topelt seinad nagu termosel ja kuum õhk, mis muidi taevasse lendab jääb nüüd pikaks ajaks potis olevat lund sulatama. Kui muidu kasutavad tavalised priimused (Primus Omnifuel, Multifuel, MSR Dragonfly, Optimus Nova jt) kasulikult vaid 35% toodetavast energiast, siis tänu Koke Willyle tõuseb kasutegur üle 70%!!! Selle tulemusena väheneb kütusekulu ligi 50%. Vähemtähtis pole ka võidetud aeg. Kes kunagi on sulatanud lumest vett –20 kraadises pakases, see teab, kui aeganõudev see tegevus on. Igaks päevaks peame sulatama ca. 9 liitrit vett. Kokkuhoitud aeg lubab meil kauem magada ja tänu sellele oleme puhanumad ja rõõmsamad.
