Tänavu ei läinud korraldajatel asjad nii lihtsalt kui varem. Nõusoleku saamiseks tuli neil marsruut ringi teha ja turvameeskond palgata. Loa andmise eest tuleb Tallinna linnavalitsust tunnustada: arvestades kahjuga, mida selline üritus teeb, oleks linnavõimud võinud piirangutes veel palju karmimad olla.

Homoparaadi eesmärgiks on ”müüa” oma elustiili massidele. Jutt sallivuse suurendamise nimel korraldatavast protsessioonist on hämamine. Paraad kindlasti ei suurenda sallivust, vaid pigem vähendab seda.

Seksuaalse orientatsiooni asetamine ühte ritta nahavärvi, soo ja rahvusega näitab seda, kui lihtsate vahenditega saab õigluse ja sallivuse nimel segadust külvata. Igaühel on ju selge, et inimene ei saa ise oma rahvust, sugu ega nahavärvi valida. Seksuaalne orientatsioon on aga igaühe vaba valik. Hollandis on juba poliitilise jõuna pead tõstnud pedofiilid. Ka see on kellegi valik.

Seksuaalsete eelistuste üle võib arutleda ja väidelda vastavatel foorumitel. Tänav ei ole kindlasti paigaks, kus seda tohiks demonstreerida. Ka kõige normaalsemate seksuaalsuhete demonstratsiooniks ei ole linnatänav sobiv ning linnavalitsus ei tohiks selleks luba anda, rääkimata seksuaalhälvete propageerimisest.

Liberaalse ühiskonnana on Eestis lubatud kõik, mis kedagi ei kahjusta. Üldiselt on see suhtumine mõistlik, sest liigsed piirangud ei ole enamasti mõistlikud. Linnaruumis on selline paraad siiski kahjulik. Kui pornograafia ja seks on seadusega keelatud ajakirjanduslettidel, et kaitsta alaealisi, siis samade kujundite toomine tänavapilti ei ole kuidagi õigustatud.

Kuigi homoürituste korraldajad väidavad vastupidist, on nende avalikud protsessioonid mõeldud just teismelistele, et neid mõjutada oma valikutes. Kui hälbeid hakatakse normaalseks pidama, siis on tõenäolisem see orientatsioon valida. Kuna normaalseid abielusuhteid ei eksponeerita ju tänavatel, siis on tõenäoline, et selline demonstratsioon kallutab noori seda enam hälvete poole.

Rahvusvahelised homoorganisatsioonid on kõikjal aktiivsed. Üritustel oleks vaid üksikuid osavõtjaid, kui tegu oleks rahvusliku ettevõtmisega. Kuna homosurvegrupp on rahvusvaheline, liigub sama seltskond ühest riigist teise, luues mulje, nagu neid oleks palju ja ühiskond peaks nende kui survegrupiga arvestama. Näiteks surusid homod oma ürituse tänavu läbi ka Jeruusalemmas – pärast mitmeaastaseid pingutusi. Seal oli marssijaid 2000, kusjuures nende turvamiseks vajas linn 7000 relvakandjat. Mõistlikkusest on asi kaugel.

Tallinnas võib ametnikele jääda mulje, et nad on oma probleemiga üksi ja lihtsam on anda homodele luba marssida kui sellest keelduda. Ärge uskuge seda! Eestis on siiski rohkem inimesi, kes toetavad normaalseid peresuhteid. Samuti on palju neid, kes näevad sellistes üritustes ohtu oma kasvavale perele. Keeldudes homoparaadiks luba andmast, võidate paljude inimeste lugupidamise. Tallinn peaks vanalinnas sedalaadsed ettevõtmised välistama.