Peeter Võsu Iisraeli-Gaza konfliktist: loodame, et seekord viivad juudid operatsiooni lõpule

 (41)
8VK_2413
Foto: Vallo Kruuser

Gaza konflikt on tänaseks paisunud ohvriterohkeks sõjategevuseks. Terroristid on viimase 2 nädala jooksul Gazast välja tulistanud ligi 2000 raketti, millest ligi 400 on Iisraeli raketitõrjesüsteem Iron Dome õhus kahjutuks teinud. Rünnakutes on hukkunud 2 Iisraeli tsiviilisikut ja haavata saanud 41, sõdurite seas on juba 27 hukkunut. Iisrael on õhulöökidega hävitanud üle 2000 sihtmärgi, araablaste poolel on langenuid ligi 600.

Konflikt Gazas on kestnud juba aastaid. Sõjategevuse ulatuse on see saavutanud kolmandat korda. Sel korral oli ajendiks see, et 12. juuni õhtul röövisid ja tapsid terroristid kolm Iisraeli teismelist, kes olid teel koolist koju. 13. juunil alustas Iisrael jõulise operatsiooniga, et tabada süüdlased ja nende toetajad.

Kuna Gazat valitsev Hamas ja sellega seotud teised rühmitused tulistasid 12. juuni ja 7. juuli vahel Gazast Iisraeli tsiviilisikute pihta 300 raketti, vastas 7. juulil Iisraeli õhuvägi vasturünnakuga, et hävitada Gazas olevad laskeseadmed, relvad ja terroristide juhid. „Protective Edge'i" nime kandva operatsiooni eesmärgiks oli taastada Iisraeli elanike turvalisus ja vähendada Hamasi võimekust jätkata rakettide tulistamist.

Gaza konfliktis on piir konventsionaalse sõja ja terrorismi vahel hägustunud, kuna Gazat valitsev terrorirühmitus Hamas on paremini relvastatud, kui enamus riike. Esmakordselt kasutasid terroristid rakette laskekaugusega umbes 200 kilomeetrit, hoides ohupiirkonnas ligi 6 miljonit elanikku, mis on üle 70 protsendi Iisraeli rahvastikust.

Seotud lood:

Näiteks jääb Gazast 70 kilomeetri kaugusele umbes 3,2 miljoni elanikuga Tel Aviv koos eeslinnadega ja 1 miljoni elanikuga Beer Sheva koos eeslinnaga. 80 kilomeetri raadiusesse jääb ka pealinn Jeruusalemm, kus on üle 800 000 elaniku, millele lisanduvad tihedalt asustatud eeslinnad.

Pärast 10 päeva kestnud Gaza operatsiooni „Protective Edge" (kaitseserv) otsustas Iisraeli valitsus viia ööl vastu 18. juulit terroristide kontrolli all olevale alale maaväe. Maaväe kasutamise põhjus on selles, et õhust on raskem avastada peidetud relvastust, seadmeid ning tunneleid, mida kasutatakse terroristide, relvade ja lõhkeaine toimetamiseks Iisraeli.

Maaväe operatsiooni ajal on juba leitud üle 10 tunneli (lisaks 36, mis pommitati puruks õhust) ning avastatud hulgaliselt mošeedesse, elamukvartalitesse ja spordirajatistesse peidetud relvi. Avastati ka 20 raketti, mis oli peidetud UNRWA hallatavasse kooli.

Ohu alahindamine

Iisrael loovutas 2005. aastal Gaza ühepoolselt heatahte avaldusena Palestiina araablastele. Alates 2006. aastast, kui terroristlik Hamas sai ülekaaluka valimisvõidu ja võttis Gazas võimu (de facto), on Iisraeli pihta tulistatud üle 12 000 raketi ja lisaks hulgaliselt kahurimürske.

Iisrael on nende aastate jooksul üritanud kaks korda raketirahele piiri panna, kuid tulemused on olnud ajutised. Operatsioon „Cast Lead" 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses andsid mõned kuud rahulikumat aega nii nagu „Pillar of Defense" saavutas suhteliselt rahuliku perioodi novembrist 2012 kuni tänavu kevadeni. Siiski on ka rahulikul ajal Gazast välja lennanud 10-30 raketti kuus.

Rahvusvaheline üldsus on sageli alahinnanud ohtu, mida kujutab endast raketituli Iisraelile. Osutatakse väga vähesele hukkunute arvule, mistõttu võib jääda mulje, et tegemist on rohkem ähvarduse, kui tõsise ohuga. Tegelikult on terroristidel vägagi võimsad relvad, mis on hävitanud maju, tehaseid, tänavaid ja muid infrastruktuuride osi.

Inimohvrite arv on tõepoolest Iisraelis väike, kuid seda mitte relvade nõrkuse, vaid Iisraeli läbimõeldud kaitsetegevuse tõttu. Kogu maa on kaetud hoiatava alarmsüsteemiga, mille rakendumisel jooksevad ohustatud piirkonna inimesed varjenditesse. Gazaga külgnevas Sderotis on varjumiseks aega ainult 15 sekundit. Ashqelonis on see aeg juba 20-30 sekundit.

Lisaks varjenditele on tihedama asustatusega paikasid kaitsmas raketitõrjesüsteemid. Unikaalne, lühimaa rakettide tõrjesüsteem „Iron Dome" on piirkondades, mille kaitseks need on paigaldatud, toonud alla ligi 90% rakettidest. Hõredama asustatusega paikade kaitseks ei jätku kahjuks süsteeme.

Tänavu kasutas Hamas esmakordselt rakette, mille laskeraadius ulatus 150 ja 200 kilomeetri vahele. Korduvalt kõlasid hoiatussireenid Jeruusalemmas, Tel Avivis, Beer Shevas ja isegi Haifas, mis on Gazast ligi 200 kilomeetri kaugusel. Ohustatud on umbes 6 miljonit elanikku. Terroristid toovad enamasti Iraanis toodetud raketid Gazasse piiraluseid tunneleid kasutades. Selle ärahoidmiseks on Iisrael kehtestanud Gaza suhtes nii maa kui ka mereblokaadi ja sisse lubatakse ainult kontrollitud kaupa.

Iga Iisraeli katse puhul panna piir terroristide tegevusele on põrkunud rahvusvahelise üldsuse survega lõpetada võitlus nende vastu ilma neid lõplikult relvituks tegemata. Põhjuseks tuuakse suure hulga tsiviilisikute hukkumist Gazas.

Kahjuks kasutavad terroristid tsiviilisikuid inimkilbina, tulistades raskerelvadest, mis asuvad korterite või muude tsiviilhoonete vahetus läheduses. Konflikti ajal ei lubata neil isegi piirkonnast ajutiselt lahkuda. Ka naised ja lapsed peavad kohal olema. Kui Iisrael raketitulele vastab, on suur tõenäosus, et mõni tsiviilisik saab viga, mis omakorda annab terroristidele võiduvõimaluse infosõjas.

Lisaks on terroristide puhul raske teha vahet sõduril ja tsiviilisikul. Mittekonventsionaalses sõjas on keeruline jagada inimesi sõduriteks ja tsiviilelanikeks. Kui hukub terrorist, kes ei ole vahetult enne surma kedagi tulistanud, liigitatakse ta propaganda huvides otsekohe tsiviilisikuks.

Gaza konflikti käsitledes kasutatakse sageli terminit „vägivalla tsükkel," mille puhul kutsutakse mõlemaid osapooli vägivallast loobuma ja rahumeelseid lahendusi otsima. Selline käsitlus viitab täiesti valele arusaamisele selle konflikti olemusest. Osapooli ei saa kutsuda üles ühiseid lahendusi leidma, kui eesmärgid on osapooltel vastandlikud.

Iisrael soovib oma maad ja rahvast kaitsta, ellu jääda ja rahu saavutada. Vaatamata sõjategevusele üritab Iisrael alati võimalikult vähe kahjustada vastaspoole tsiviilisikuid. Neid isegi hoiatatakse rünnakute aegadest ja kohtadest, et nad ohutuse mõttes kodunt lahkuksid. Samuti võimaldatakse neile toidu ja esmatarbekaupade viimist piirkonda.

Hamasi lõplikuks eesmärgiks on Iisrael hävitada. Selle saavutamiseks sobib pommitada lasteaedu, koole ja kõiki tsiviilobjekte, kuna neil ei ole vahet, keda tapetakse. Sageli kannatavad ka araabia rahvusest Iisraeli kodanikud. Mõni päev tagasi sai raketilöögi elektriseade, mille abil Iisrael varustab 70 000 elanikuga Gaza linna. Tundub oksa saagimisena, millel ise istutakse.

Raske on ette kujutada selle konflikti lõpetamiseks vajalikku ühist eesmärki. Siiani on vaherahu saavutatud, kui Hamas on vajanud aega taastumiseks ja relvavarude täiendamiseks.

Tegelikult on rahu saavutamiseks vaja ainult ühte, et Hamas lõpetaks pommitamise. Sellega oleks konflikt lõppenud. Siinkohal on hea meenutada, et Iisrael ju selle maa ise ja ühepoolse heatahteavaldusena araablastele andis. Seetõttu ei ole mingit põhjust arvata, et juudid sooviks araablasi sealt välja ajada.

Konflikti lahendamisele tuleb kasuks, kui terroristid tajuvad, et rahvusvaheline üldsus on nende teod hukka mõistnud ja nad on sunnitud oma hävitavast ideoloogiast loobuma. Sõltub ju Gaza humanitaarabist ja rahast, mida annavad enamasti lääneriikide valitsused. Kindlasti aitab lahendusele kaasa Iisraeli operatsiooni edukas lõpetamine, mis ei jäta terroristidele alles edasist võimekust. Möödunud operatsioonid lõpetas Iisrael rahvusvahelise üldsuse survel poolikult, mistõttu on Hamas tänaseks hankinud parmad relvad. Loodame, et seekord viiakse operatsioon lõpule.