Peeter Taim: President oleks võinud aastalõpukõnes väljenduda lihtsamalt

 (112)
Peeter Taim: President oleks võinud aastalõpukõnes väljenduda lihtsamalt
President aastalõpukõne salvestusel Foto: Andres Putting

Venekeelse Delfi küsimusele, kas president Toomas Hendrik Ilvese uusaastakõnest maksis oodata mitte-eestlaste teema puudutamist, vastas politoloog Peeter Taim: „Aitab kompleksidest ja sellest kõnest mingi halva tagapõhja otsimisest.“

„Ma tahan konkreetselt rõhutada presidendi pöördumisi: esiteks „Hea Eesti rahvas.“, teiseks „Mu head kaasmaalased.“, kolmandaks „Head sõbrad.“, neljandaks „Hea Eesti rahvas.“. No kuhu veel? Inimene pöördus kõigi inimeste poole, kes elavad sellel territooriumil. On aeg need asjad ükskord kõrvale heita – eestlane, venelane. Ükskõik mis rahvusest te ka poleks, kuidas võib vastu vaielda presidendi soovidele – ära tee kunagi teisele kurja, ära istu rooli taha purjus peaga, see, kes laimab teist võõra nime all või anonüümselt, on lihtsalt alatu. Öelda, et see oli mõeldud ainult eestlastele – no vabandage. Mind väga rõõmustab ja minu arvates on see tema ameti vääriline, et president noomis kahes kohas inimesi, kes müüsid elamislube,“ ütles Taim Delfile.

Taim juhtis tähelepanu vaidlusi tekitanud kõne osale, mis rääkis valge laeva lähedusest, mida me ootasime 700 ja hiljem veel 50 aastat ning millel on voli liikuda, kuhu iganes. Politoloogi sõnul on huvitav, et valgest laevast rääkis inimene, kes pole seda kunagi oodanud – siin, Eestis.

Seotud lood:

„Mida see tähendab, selgitasid presidendile nähtavasti tema naine ja nõunikud,“ pakkus Taim. „Ma ei tea, kuidas teiste jaoks, aga näiteks minu jaoks näisid 1982. aastal selle valge laevana laual olevad kehva kvaliteediga mustvalged fotod ansamblitest Abba ja Boney M. Hiljem sai valgeks laevaks teksastemüüjate levitatud Soome ajakiri Suosikki, kus oli erinevate popansamblite pilte. Me lugesime selle kaanest kaaneni läbi. Valge laev oli minu jaoks ka Seva Novgorodtsev BBC lainetel, kes oli ainuke informatsiooniallikas selle kohta, mis toimub maailma popmuusikas. Loomulikult tuli see kõik läbi segajate, midagi eriti kuulda ei olnud, aga kuulati. Sellised olid valged laevad, mida me ootasime. Ja mis lõppude lõpuks tulid.“ Siiski leiab Taim, et on hea, et president sellist metafoori kasutas.

„Ma mõistan väga hästi, mida mõtleb president, kui räägib, et kui me oleme vabad, võime minna ja tulla. Lihtne näide: see oli mandumine, kui selleks, et külastada sõpru Saaremaal, pidime taotlema loa ja Virtsus kontrollisid meid piirivalvurid. Nüüd võime me rahulikult lennukisse, rongi või laeva, teiste hulgas ka valgesse, istuda ja sõita, kuhu tahame, et tulla tagasi saadud kogemuste, teadmiste ja heade kommetega. Samas tundub mulle ja ma mõtlen, et ka president tahtis seda öelda, et me oleme mujalt maailmas siia rohkem halba toonud,“ ütles politoloog.

„Palju oma ebaedust kirjutame me selle arvele, et olime siin orjad, meil olid ülemused, kord sakslased, kord venelased, taanlased, rootslased,“ jätkas Taim. „Tähendab, need 20 aastat, mis me oleme elanud justkui vabal maal, ootame me ikkagi kuskilt mingeid käske. Ma arvan, et president tahtis öelda, et me peaksime hakkama rohkem iseenda eest otsustama. Praegu on meil NATO, Euroopa Liit ja euro. Ma loen presidendi sõnadest välja just seda, et me tahtsime saada erinevaid vihmavarje, kaitset, ja me saime seda, nüüd tuleb mõelda, kuidas seda kõike enese heaks ära kasutada.“

Kas president väljendus oma kõnes arusaadavalt? „Ei. Ma lugesin mitu korda, et aru saada. Ma ei imesta – ta on kaunilt väljenduv inimene ja armastab retoorikat. Aga võttes arvesse, et ta rääkis kogu rahvale, mitte ainult filosoofidele, oleks ta võinud väljenduda lihtsamalt.“