Vabandan ette kõigi ees, kes pole rahul sõnaga “neeger”, inglise keeles oleks see ju suisa solvang, eestlase leksikonis loodetavasti seda siiski nii ei tõlgendata, sestap ei näe ma ka selles miskit halvustavat. Niisiis väidan, et Benton saab ajalehe arvamusveergudel ja internetiportaalides kõvasti tappa. Miks?

Kõik me mäletame Sydney olümpiamängude esimest kõrghetke — Budõlin sai pronksi. Aga esialgu ei peetud seda MEIE medaliks. Ehkki eestlased kinnitavad, et neil pole mitte midagi Budõlini ega vene keelt rääkivate kodanike ega ka venelaste vastu, räägiti omavahel ikkagi: “Nojah, medal on käes küll, aga nüüd võiks mõni eestlane ka samaga hakkama saada.” Üleriigiliste päevalehtede kolumnistid kribasid mõnuga lugusid Budõlinist, kes ei oska eesti keeltki.

Tsitaat 20. septembri Eesti Päevalehest: “Treener Aavo Põhjala kinnitusel on viimase (Bõdõlin) puhul tegemist “veel suurema eestlasega, kui mõni tõeline eestlane on.” See mõttevälgatus näib küll pisut liiga kõva avanss mehele, kelle suurim keelealane saavutus on eestlasest tüdruksõbrale perfektse vene keele suhupanek.”

No tule taevas appi! Samahästi oleks võinud loo autor ju otse öelda, et kes ei oska puhtalt eesti keelt, pole ka eestlane, Bõdõlin räägib vene keelt, järelikult on tibla. Edasi järeldub sealt muidugi, et tibla ei tohi üldse Eestit esindada. Ometigi on Budõlin Eesti kodanik, loeb eestikeelset ajakirjandust, armastab eestlasest naist… Pinge langes alles medalimeeste pidulikul vastuvõtul Raekoja platsis, kus Budõlin ütles kange keelega eestikeelsed tänusõnad. “Oeh, ikkagi eestlane,” langes paljudel kivi südamelt.

Aga mustanahaline Aruba mees Eurovisiooni lauluvõistlusel??? Pealegi ei ole tal isegi Eesti kodakondsust. Kas Eesti mees elab selle üle? Ei usu. Kui ka ajalehtede peatoimetajad teevad otsuse, et rassistlikud arvustused ei ole nende rida, jääb paljudele ühtteist hinge kriipima.

Võidulaulu “Everybody” autor Ivar Must on öelnud, et “kui keegi julgeb minu ette tulla teemal “neeger”, annan kohe pasunasse. Normaalsed inimesed seda teemat üles ei võta.”

Hästi öeldud. Ehkki seda teemat käsitledes olen tõestanud Mustale oma ebanormaalsust, olen temaga siiski päri. Pole ju vahet, kas laulja on must, valge, kollane või punane. Laul on laul, see peaks olema üle igasugustest geograafilistest ja poliitilistest probleemidest.

Mustanahalistest räägitakse koledaid lugusid. Küll on nad lollid, siis on nad pätid ja narkomaanid. Isegi IQ-testide puhul mainitakse, et kui valge inimese keskmine IQ on 100, siis mustadel on keskmine tulemus kõigest 90 punkti. Kuid me oleme unustanud ühe tähtsa seiga — kollastel olevat keskmine intelligentsitase 110 punkti. Ja kollased, keda meie ülbelt pilusilmadeks kutsume, tundvat valgete higilõhna suhtes samasugust allergiat, nagu valged väidetavalt mustade puhul. Äkki oleme hoopis meie neegrid? Selle sõna kõige halvemas tähenduses?

Meil ei ole õigust arvustada üht andekat lauljat, olgugi tema nahavärv meie omast erinev. Nii et jätame Bentoni rahule!