Võõra võimu ajal määriti see päev meil asjata ebameeldivalt veripunaseks ja see tõlgendus pole meie ajaloolisest mälust veel täielikult kustunud. Suures plaanis pole üleelatu aga päeva tähendust muutnud ja see on hea – 1. mai eesmärk on tähtsustada igapäevase töö tegijaid, kes on meil tublid, hoolsad, pühendunud ja igati maailmatasemel!

Igapäevased imetegijad

Argipäeviti kuuleme sagedamini sellest, kuidas meelitatakse Eestisse investeeringuid, kuidas otsitakse võimalusi kaupu eksportida ja hoogustada ettevõtlust. Sel neljapäeval on tähelepanu õigusega tavalisel-erilisel töötajal, keda muidu tihti unustatakse. Samas ilma töötajata ei pöörle ratas, ei tõuse lennuk, ka toit ei valmi ega müü ennast ise. Põlevkivi ei tõuse maapõuest ja elekter ei jõua kodudesse. Telekas on tumm, lapsed jäävad õpetamata ja teater ei tööta. Muide, isegi internetiühenduse ja põneva sisu taga on tuhandete inimeste igapäevane reaalne töö.

Kiitkem siis täna iga selle töö tegijat, mis meie kõigi elu nii elamisväärseks teeb. Kiitkem, aga küsigem ka, kuidas elab töötegija, mis tal mureks? Küsida võib moe pärast, aga tuleks küsida sisu pärast. Mida teha, et töötaja tunneks ennast just Eestis hästi, ega tahaks mujale? Sest kõik need ilusad ja vajalikud asjad, millega me harjunud oleme ja millest siin ees juttu oli, tahavad tegemist siin, täna ja homme.

Paneme töötajate sõna kostma

Ametiühingud on Eesti suurimad mittetulundusühingud, mis koosnevad vabal tahtel kokku tulnud töötegijatest, kes sel moel ühiselt oma huvide eest seisavad. Oma liikmete nimel saame kaasa rääkida riigi ja ettevõtete igapäevases hingamises ja tuhandetes otsustes, mida langetatakse Riigikogus, ministeeriumides, kohalikes omavalitsustes ja tuhandetes Eesti ettevõtetes.

Liikmete hulgast sõltub, kas ühiselt väljendatud hääl saab ka lihaks ja reaalseks teoks või jääbki ainult hääleks. Õnneks on meil eluvaldkondi, kus liikmelisus on igati maailmatasemel, kus koostöös ettevõtjatega mõjutame reaalselt töötajate palgataset ja aitame tagada töö pikaajalise jätkumise. Olete viimasel ajal ehk märganud tervishoiutöötajaid, õpetajaid, energeetikuid, meremehi, lendureid ja bussijuhte oma asja ajamas? Samavõrd tahaks näha ka panga- ja kaubandustöötajaid, ehitajaid ja riigiametnikke oma sõna ütlemas, selleks on aga vaja ametikaaslastega liituda ja leida just see ühing, kus omasugused juba ees ootavad. Mõnel juhul tuleb aga vastav ühing alles luua.

Töötasu, tervis ja teadmised

Vastates pidupäeva eelõhtul küsimusele, mis teeb töötajale muret, siis muresid on laias laastus kaks – ebakindlus tuleviku ees ja ebapiisav töötasu. Esimese sisuks on küsimused, kas tööinimesele ka tõusnud pensionieani tööd jätkub ja kas seadus tagab töötaja ausa kohtlemise tööandja poolt. Ametiühingud on täna osalised Töötukassa juhtimises, kust käib läbi juba üle poole vabadest töökohtadest. Seisame selle eest, et töötus ei tähendaks kohest vaesumist ja et uus pakutav töö ei oleks kehvem eelmisest.

Seisame ka selle eest, et hoitaks töötaja tervist. Kõikjal maailmas nihutatakse pensioniiga. Paraku on riigikontroll näidanud, et Eestis lahkub töötaja tööturult keskmiselt neli aastat enne 65-aastaseks saamist ja enamasti mitte omal soovil. Võime pensionieaks kirjutada ka 66, 70 või 85, aga lahendus on ikkagi reaalses töövõimes, millesse tuleb investeerida igal töökohal.

Niisiis tervis, aga ka koolitused. Vaid 12 protsenti Eesti inimest saavad regulaarselt täiendõpet. Kuidas aga töötada vana tarkvaraga, kui tehnoloogia maailmas nii kiiresti muutub? Mõlemas asjas on ametiühingud pannud lauale konkreetsed abinõud ja me seisame nende asjade elluviimise eest õpuni.

Meie inimesed löövad tihti käega, väsivad virelemast olukorras, kus kahetunnise laevasõidu kaugusel saab sama töö eest piisava toimetuleku. Jah, Soome tase on meile veel kättesaamatu, aga igapäevased majandusotsused peavad hakkama eelistama inimest üleinvesteerimisele, mis suunab miljoneid  järjest uutesse kaubanduskeskustesse ja transpordivahenditesse, mida Põhjalagi kolleegid endale lubada ei saa. Meie arvutused kinnitavad, et majandus suudab kanda ka suuremat palgamakset. Vastupidi – see tõstaks majanduslikku aktiivsust ja kogutoodangut!

Tööandjad, olge headeks partneriteks

Üks oluline asi on muutunud võrreldes vanade aegadega. Meil ei ole vaja sarjata tööandjaid kapitalistideks ja turumajandust suusoojaks sõimata. Ettevõtlusvabaduse tulemusena oleme koos tööandjatega kasvatanud rahvuslikku kogutoodangut ja viinud riiki paremale järjele. Tootlikkuse tõusu, mis peaks meie heaolu veelgi kasvatama, saame luua ainult töötajad ja tööandjad üheskoos.

Meie ajaruumis on tööandja meie parim partner, kellega tahame olla asjalikus ja mõnusas koostöös. Täpselt sama suhtumist nõuame ka vastu, igal päeval iga tööandja poolt. Siinkirjutaja on kogenud, et ühinenud töötajaskond saab teha paremaks nii enda kui tööandja elu ja seda me peamegi püüdma.

Kui vahel ka pisut tugevamalt ennast väljendame ja mõnes küsimuses väikese streigigi püsti paneme, siis ikka selleks, et anda märku suuremast koostöösoovist ja igatsusest enama ühisosa järele tööandjaga. Lõppeesmärk on meil tööandjaga alati sarnane – teha koos oma imetegusid, tagada tulu nii endale kui tööandjale ja lõppkokkuvõttes ehitada elamisväärset ühist kodu. Ilusat tööpüha ja palju jõudu viljakaks koostööks kõigile!