Pearaha jõuab koolidesse järgmisel aastal

Valitsus tahab haridusreformi läbi viia kiires tempos — möödunud nädalal heaks kiidetud kava kohaselt tuleb uuele korraldusele üle minna juba järgmise õppeaasta keskel, 1. jaanuaril 2005.

Et valitsuse koolireformide plaan teoks saaks, peab riigikogu enne suvepuhkust vastu võtma veel kümneid uusi seadusemuudatusi. Nende alusel tuleb luua tänavu 1. augustil koolibussisüsteem, 1. septembril hariduskapital ehk koolikassa, 1. oktoobril koolide ehitusühing ja 1. jaanuaril 2005 kooliühingud, kirjutas Postimees.

Haridusminister Toivo Maimets möönis pühapäeval, et ümberkorralduste suur ulatus ja kiire tempo võivad tekitada vajaduse üleminekuajaks või koguni reformi edasilükkamiseks aasta võrra, kuid praegu püüab haridusministeerium reformi eestvedajana kinni pidada just nii pingelisest ajakavast.

Kuigi haridusreformi kesksed mõisted kõlavad läbi ja lõhki materialistlikult — pearaha, koolikassa ja ehitusühing — on haridusministri sõnul reformi keskmes siiski koolilaps, tema areng ja heaolu.

Reformi nurgakiviks on koolikassa ehk hariduskapital, kuhu riik suunab kogu hariduskuludeks ette nähtud raha ühtsena ja sihtotstarbeliselt hariduskulude katmiseks. See muudab haridusraha liikumise hõlpsasti jälgitavaks ja võtab omavalitsustelt võimaluse kulutada haridusele ette nähtud raha muuks otstarbeks.

Eelmisel aastal kulutasid riik ja omavalitsused üldharidusele kokku 4,4 miljardit krooni. See raha jõudis koolideni kuue ministeeriumi ja vähemalt 15 rahastamiskanali kaudu.

Edaspidi liigub raha koolikassast õppeasutusse ühe summana, mis hõlmab kõiki kulusid ja sõltub õpilaste arvust. Iga õpilase kohta saab kool kindla summa niiöelda pearaha. Raha liigub seega koos õpilasega ja õpilane või lapsevanem saavad vabamad käed valida, millisesse kooli nad “oma” pearaha viivad.

Maimetsa hinnangul suurendab uus kord üldhariduse rahastamise efektiivsust umbes kümne protsendi võrra. Ehk teisisõnu: koolikassa kaudu saaksid koolid kokku justkui 400 miljonit krooni lisaraha, mis seni hajus ametkondade vahel või kulutati hariduskulude sildi all muuks tarbeks. Samuti suurendab uus rahastamiskord koolijuhtide õigusi ja vastutust oma otsuste eest.

Lisaks koolikassale ja pearahasüsteemile näeb haridusreform ette ka riigile kuuluva koolide ehitusühingu loomise ja kohalikele omavalitsustele alluvate kooliühingute moodustamise.

Kooliühing korraldab koolide haldamist, ehitusühing pakub koolihoonete remondivõimalust, kaasates selleks ka eraraha. Kooliühingule jäävad siiski vabad käed valida, kas ta soovib ehitusühingu teenuseid kasutada või mitte.

Rahandusminister Taavi Veskimäe arvates peaks ehitusühing olema koolidele kasulik partner, sest ühing ei taotle kasumit ja suudab seetõttu pakkuda teenuseid eraettevõtetest odavamalt.

Veskimäe sõnul kavatseb riik ehitusühingu stardikapitaliks anda lähiaastail sadu miljoneid kroone.