Patriarhi ametlik elulugu annab teada järgmist: “Katariina II valitsemise ajal astus Kuramaa aadlik Friedrich Wilhelm von Rüdiger õigeusku. Fjodor Ivanovitši nime all pani ta aluse tuntud Vene aadlisuguvõsale. Abielust Darja Fjodorovna Jeržembskajaga sündis seitse last, sealhulgas patriarhi vanavanavanaisa Georgi.”
Eesti ajaloolast Aarne Veedlat nii napp seletus ei rahuldanud. Regionaalministri nõuniku hobi on maailma valitsejate päritolu uurimine. Kes olid Friedrich Wilhelmi esivanemad ja millega nad silma paistsid? Kust nad tulid?
Veedla ei kahelnud, et 18. sajandi lõpus usku vahetanud Friedrich Wilhelm peab olema kirjas baltisaksa sugupuudes.
1791. aastal said Saksa riigiaadliks Kuramaalt pärit Rüdigerid. Loogiline oli pidada just neid Aleksius II esiisadeks.
Rüdigeride sugupuu uurimine valmistas Veedlale üllatuse. “Nende seas pole olnud ühtegi Friedrich Wilhelmit, kes oleks olnud abielus Jeržembska-nimelise naisega.”
Siinkohal ei osanud aidata ka patriarhi sugulane ja liivakastimängukaaslane sõjaeelses Tallinnas Alexander Rüdiger. Praegu Saksamaal elav pensionär kirjutas Veedlale: “Meie perekonna ja Kuramaa krahvide Rüdigeride vahel pole ühendust leitud. Kuskil kaob kõik genealoogilisse Bermuuda kolmnurka.”
Veedlal tuli mõte, et äkki tekkis kahesaja aasta eest viga perekonnanime ümberpanekul slaavi tähtedesse. “Võibolla ei olegi tegemist Rüdigeridega?”
Edasine oli juba lihtne. 1935. aastal ilmunud Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust leidis ta von Rüdingeride suguvõsa. Nende sugupuus on Friedrich Wilhelm ja tema naine Jeržembska ilusti olemas!
“Järelikult pidi rüütelkonna genealoogia koostajal von Stackelbergil olema vastav asitõend,” arutleb Veedla. “Miski dokument pidi tõestama, et Friedrich Wilhelmi isa oli kindralmajor Karl Magnus von Rüdinger. On kaks võimalust. Tegemist oli kas Karl Magnuse enda poolt rüütelkonnale esitet tunnistusega või väljavõttega Peterburi luteri kiriku arhiivist.”
