Patendiseadused aitavad inimkonda orjastada

 (27)
Patendiseadused aitavad inimkonda orjastada
Foto: Ilmar Saabas

Kristjan Velbri kõrvutas 3. juulil Delfi arvamusrubriigi artiklis „Piraadipartei on kamp vargaid“ piraadipartei soovi luua tõeliselt vaba, demokraatlik ja kultuurne infoühiskond riigi poolt rahastatud sotsiaalhüvede ja -toetuste programmidega. Andmata endale aru mõistete riik, ühiskond ja ühiskonna liikmed sisust.

Näiteks kust võtab riik ressursid sotsiaalhüvede programmide rahastamiseks? Ikka maksumaksja taskust. Hoolega järele mõeldes mõistab Kristjan ka ise oma kõrvutava väite meelevaldsust või isegi absurdsust.

Tutvunud Piraadipartei kodulehel avaldatud põhimõtetega ei lugenud ma kusagilt välja soovi tühistada autorikaitseseadusi ja patendiõigusi. Küll leidsin tahtmise need õieti, takistusteta inimkonna arenguks toimima panna. Mitte nagu praegu, kui patendiõigusi kasutatakse tehnoloogilise arengu pärssimiseks. Loetlen Piraadipartei põhimõtted veel kord:
1. Isikuvabaduse ja privaatsuse kaitsmine
2. Autoriõiguse seaduse kaasajastamine
3. Patendisüsteemi reformimine
4. Riigivalitsemise läbipaistvamaks muutmine

Kõik kiruvad juba aastakümneid, miks autotööstus ei arene osaliseltki nii kiiresti kui arvutitööstus. Põhjus on globaalsete kütusekartellide kokkumäng. Tegelikult ei sureks autod välja ka siis, kui maakeral peaks nafta lõppema. Autod ehitati algselt elektrimootoril liikuma, alles hiljem leiutas Diesel sisepõlemismootori (diiselmootori).

Elektriautol on rida eelised sisepõlemismootoriga auto ees: keskkonda ei saastata heitgaasidega, elektriautod on vaiksemad, elektriautosid ei pea käivitama (käiviti ongi ju tegelikult elektrimootor), elektrimootoril on sisepõlemismootorist suurem kasutegur, pidurdamisel on võimalik osa elektrienergiat taas akudesse laadida, kui kasutada mootorit elektrigeneraatorina, elektriauto kilomeetri hind on kordades odavam kui sisepõlemismootoriga autol.

Elektriautode ajalugu on üldiselt vähetuntud. Kindlalt teada on see, et nad leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid. 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid. Seoses elektrikäiviti ehk starteri leiutamise ja sisepõlemismootori autodele paigaldamisega jäeti (maardlaomanike soosingul) elektriautode valmistamine ja arendamine unarusse.

Globaalse haardega pankurid said naftamaardlad enda valdusse ja inimkonnale siirdati aja jooksul väärarusaam, et mootorsõidukid peavadki ainult nafta jõul liikuma. Teisisõnu kängitseti inimkonna areng ja tekitati defitsiit, mis sünnitas kolossaalse spekuleerimise.

Mõjuvõimsaim naftakontsern Chevron ostis Samas ära konkureeriva elektrimootori teise põlvkonna akutehnoloogia ja pani selle riiulile seisma. Lõpuks "tapetigi" konkureeriv elektriauto ja inimkonna areng viidi ajas 15-20 aastat tagasi. Me kõik oleme kaudselt kütusetankuri lohvi kaudu „orjamaksu“ st kütuse maksjad...

Toon teise näite. Tervelt 30 aastat tagasi, aastal 1979 patenteeris Kane Kramer iPodi eellase, digitaalse audiopleieri IXI. Pleier oli krediitkaardi suurune, väikese LCD-ekraaniga, navigatsiooni ja helitugevuse nuppudega ning põhines tollal uudsel flashmälul, kuid mahutas kõigest 3 minutit ja 50 sekundit muusikat.

Lisaks leiutas Kane ka iTunesi analoogi, kust sai tasulise telefoniliini kaudu digitaalpleieris IXI mängimiseks lugusid tellida. Paraku pole ta oma leiutiste eest sentigi saanud. Apple’i korporatsioon tunnustas Kramerit leiutajana, sõlmiti ka leping, kuid Kane pole tänaseks sentigi oma leiutise eest tasu saanud. Tõsi, Apple kinkis talle iPodi, mis 8 kuud hiljem katki läks...

Suurepäraste leiutajate loetelu võiks jätkata pikalt. Inimkond ei tea praktiliselt midagi sellistest geniaalsetest teadlastest ja nende leiutistest nagu Nikola Tesla, Viktor Schauberger, Wilhelm Reich, Thomas Henry Moray jpt.

Kuidas saab õigustada sellist ebaõiglust autorikaitse „kehtimisel“? Autorikaitseseadus ja patendiõigus ei kaitse autoreid, ega ole inimkonna arengu teenistuses. Pigem teenivad need seadused inimkonna "orjastamist" kartellide ja korporatsioonide poolt.