Palju õnne, Eesti! Sammas tuli tõesti tore.

 (85)
Palju õnne, Eesti! Sammas tuli tõesti tore.
---

Hr President, ka Teie kõne "Vabaduse hinnast" oli sütitav ja ilus. Kuid tooksin mängu veel mõned suured mõisted. Hirm, usk ja looduse tasakaal ehk õiglus.

Hiina sõjapealik Sun Tzu 6.saj e.Kr kirjutatud Sõjakuntsi õpik toob esimese faktorina välja moraali, ehk kambavaimu, ehk õiged kombed, käitumis-harjumused ja olemise. Jõu koosluses. Inimeste vaheliste suhete solidaarsuse.

1. Miks Te ei pööra tähelepanu okupeeritud Setomaale ja Petserimaale, mis on 10% Tartu Rahu järgsest Eesti Vabariigi pinnast? Kas vaikimine ei ole häbematus selle nimel hukkunud vabadussõja sangarite vastu?

Leian, et Eesti Vabariigi sünnitunnistusele tuleks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata. Siin on kaks külge: maa ja inimesed. Sest hea küll, isegi kui mõnele tundub, et Eestimaa on niigi suur ja lai, et miks mitte osa naabritele kinkida, et mitte ärritada või mida iganes, jääb ikkagi mõistetamatuks Teie suhtumine oma kaasmaalastesse. Eestlane justkui ei tee väljagi kui mõnel sugulasel või lähedasel sõbral kodu maha põletatakse. Vaid pidutseb rõõmsa näoga edasi. Laulurahva rõõmus meel on loomulikult kiiduväärt. Ning optimism ainuõige olemine, komme ja käitumisharjumus. Austus selle koha pealt, kuid hoolimatus ja ükskõiksus seda ju ometi ei ole.
Teravamalt – mina ei taha oma vendasid maha müüa.

2. Miks Teil on nii vähe usku Eesti rahva võimesse ISE enda eest seista? Miks me peame kellegi selja taha pugema? Kuidas me oma vabaduse hinda teame, kui teised seda maksavad? Kas poleks õiglasem ja õigem ISE oma vabaduse eest võidelda?

Ajalugu näitab, et dokumentidega riiki ei kaitse. Sest kui madinaks läheb, pole enam aega paberites tuhnida. Ja kui madinaks ei lähe, milleks meile neid lepinguid siis üldse vaja on?
NATO siin, NATO seal, NATO iga nurga peal. Midagi muud enam ei kuulegi. Eesti Vabariik on valmis ükskõik mida tegema, et NATO poolehoidu teenida. Tõsi, Venemaa on suurem kui Eesti, kuid Venemaa on ka Soomest suurem, kuid minu arvates austavad nad soomlasi tunduvalt rohkem.
Pugejast ei pea keegi lugu, sest pugejaid ei ole tegelikult olemas, nad lihtsalt lendavad tuules.
Aga Tuul on muutlik. Ja kui tugev see Washingtonile tuul tänagi on. Kui nad tõesti meile nii suured sõbrad on, miks nemad siis Setomaad ja Petserimaad meile tagasi ei nõuta?

3. Kas Teil ei ole piinlik Afganistaanis hukkunud Eesti poiste lähedaste ees? Kas Afganistaan on Eestile sõja kuulutanud? Mille nimel nad siis surevad? Kas NATO on nii nõrk, et ei saa nendega üksi hakkama? Kas pole pisut hale ja alatu suure kambaga võrreldamatult väiksemat ja nõrgemat
peksta?

Jõudude tasakaal on ju selgelt ebaõiglane. Eesti Vabariik saadab oma „sõdurid“ (palun vabandust, kuid ma ei suuda neid tõsiselt võtta) kahurilihaks, oma suurele ja tugevale kaitsjale – Washingtonile, kelle sõjaväe eelarve on suurem kui ülejäänud maailmal kokku vms. Vallutama riiki,
ja rõhuma rahvast, kes pole Eestile kunagi midagi halba teinud.

Võibolla ei ole veel hilja eestlastel end kokku võtta. Lõpuks oleme me ju vaid tolm tuules, ja kas pole parem lahkuda kergema südamega? Jätta lastele ilusam maailm.
Marcus Aurelius, Gladiaatori filmis: "Surm naeratab meile kõigile. Kõik mida mees teha saab, on vastu naeratada."