Pagulaste traagiline saatus ja teekond Euroopasse on kõikjal maailmas uudis number 1, sellest hoolimata oleme avastanud, et vihakõnelejad ja provokaatorid segavad arukat debatti, mitte ei püüa leida lahendusi. Aga debatti on vaja, sest tõde ja seisukohad kujunevad arutades ja väideldes. Nii võib ümaramaks lihvida mitu teravat nurka.

Avame meie moderaatori valvsa pilgu all taas kommentaariumi vaid registreeritud kasutajatele ja küsime: kuidas Euroopas ja Eestis lahendada pagulaskriis? Kui palju peaks Eesti pagulasi võõrustama? Kuidas lepitada debati osapooli? Kuidas maandada ühiskonnas viha? Kuidas selgitada, et Eestil on ühtses Euroopas roll?

Ootame, et kommentaatorid arutaks, põhjendaks, kuulaks ja vastaks; aga nii, et austatakse kaasdebateerijaid ja loomulikult ka põgenikke.

Kommentaarium on avatud esialgu täna kella 23ni.

Meenutuseks - Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald kirjutas 10. märtsil 2015 alljärgneva arvamusloo, mille peamised teesid kehtivad 100% ka täna: "Vaadates laupäeval mitmendat päeva meie kommentaariumisse vähkkasvajana imbunud natsismi- ja fašismi heroiseerimist, tegime kiire otsuse, et sulgeme EKRE-lugude kommentaariumi. Kuigi sellele on tahetud anda pitserit, et Delfi ja Eesti Päevalehe toimetus ei talunud kriitikat enda aadressil, siis see on kõigest soovmõtlemine, kuidas tahetakse meie otsust tõlgendada.

/.../

Mis siis juhtus?

EKRE teema – see on lai mõiste! – on tekitanud kommentaariumis olukorra, kus lõviosa autoritest õigustas režiimi ja selle liidreid, mis ei ole 2015. aastal enam kuskil maailmas vastuvõetavad. Ja mina ei tea, kas seda tegid ideelised režiimikummardajad või palgalised provokaatorid. Küllap on mõlemaid, aga täna on veel raske hinnata, kelle panus sõnavabaduse vägistamisse on suurem. Me ei näinud põhjust aidata kaasa kurjuse ja provokatsioonide jätkumisele – see kõik ei olnud enam avatud arutelu ega ajaloolise mälu kasutamine.

Kas me piirame nüüd sõnavabadust?

Oleme kommenteerimisvabadusest rääkides alati rõhutanud, et meie jaoks on sõnavabadus oluline, aga sama oluline on lähtuda mängureeglitest ja elementaarsest viisakusest. Sõnavabadus pole nagu kumm, mida igaüks venitab ja siis ootab, et millega see päädib. Meil on õigus otsustada, kuidas kommentaariumis käituda – kas sulgeda kommentaarium, hoida avatuna vaid registreeritud kommentaatoritele või hoida avatud kõikidele. Mulle meeldiks, kui me ei pea piiranguid rakendama, aga mulle ei meeldi, kui sõnavabadus on vihmavari, mille all saab mõtlematult käituda.

/.../"