Varem või hiljem juhtub meil seesama, mis mujal maailmas. Näide 1: Umbes viis aastat tagasi lõpetas Soomes ilmumise Uusi Suomi, mis oli väga hea ajaleht ja suuruselt teine Helsingin Sanomate kõrval. Aga majanduslikult ei tulnud ta Sanomate kõrval toime. Soomes on viis ja pool miljonit elanikku.

Näide 2: Rootsis, kus on umbes kaheksa miljonit elanikku, on kaks üleriigilist päevalehte: Svenska Dagbladet ja Dagens Nyheter. Esimene neist on viimastel aastatel olnud väga suurtes raskustes. Mina arvan küll, et see on aja küsimus, millal Svenska Dagbladet ilmumise lõpetab, või siis teevad nende lehtede omanikud Schibsted (Svenska Dagbladet) ja Bonnier (Dagens Nyheter) mingi omavahelise kokkuleppe.

Kui me nüüd tuleme Eestisse, kus rahvaarv on viimase rahvaloenduse andmetel 1,4 miljonit, neist eestlasi 900 000 ja miljoni vahel ja potentsiaalne lugejate arv umbes 600 000, ei näe mina küll mingit reaalset võimalust, et Eestisse jääb kaks üleriigilist päevalehte. Minu meelest on Eesti Päevalehe ja Postimehe ühinemine aja küsimus.

Mis täna tundub võimatu, on homme või ülehomme täiesti aktsepteeritav variant. Mis puutub info monopoliseerumisse, siis see koll on küll väga kunstlikult üles puhutud. Me unustame ära, et Äripäev on ka päevaleht, kuigi üsna kitsa sihtgrupiga. Meil on tele- ja raadiojaamad ning meil on Delfi, Mega ja veel lugematu hulk internetiportaale.