“Ma tahaksin näha, et Euroopa Liit on võimeline kokku leppima, et sellist juhtrolli seal edasi piirkonnas hoida. Samas on selge, et paraku ka enne konflikti ei astunud EL Gruusia suhtes selliseid samme sellise tempoga, mida ta oleks võinud ja pidanud tegema, et Gruusia olukorda parandada ja positsioone tugevdada,” rääkis Paet
.

“Tahaks loota väga, et Venemaa presidendi sõna maksab ja need väed ikka liikuma hakkavad. Eks seda pinget hoiab ikkagi kõige rohkem see, et lähemad väeüksused on 45 kilomeetri kaugusel pealinnast Thibilisist,” märkis Paet.

Välisminister sõnul sätestab kokku lepitud vaherahu, et kõik pooled peavad tõmbuma tagasi nendele positsioonidele, mis neil olid enne kui see konflikt väga teravalt lahvatas.

“Selle tagasitõmbumise üks sisu on siiski see, et Vene väed täielikult ei lahku, sest need nn rahuvalvejõud jäävad alles,” selgitas ta.

Paeti sõnul omab suurt tähtsust see, et piirkonda jõuaksid võimalikult ruttu rahvusvahelised vaatlejad. “See võib võtta aega kaks-kolm nädalat ning oluline on see, et selle aja jooksul ei toimuks uusi provokatsioone.”

Ministri sõnul seisab nüüd ees ka vaevaline Gruusia taasülesehitamise protsess. “Otsest majanduslikku kahju on hinnatud 10 miljardile Eesti kroonile, kuid ilmselt on see summa oluliselt suurem.”