Airi sõnul on see üks kindel küsimus – mis juhtus? –, millele päästekorraldajad ootavad konkreetset ja lühikest vastust kohe kõne alguses.

„Selle esimese vastuse põhjal esitame kiiresti täiendavad küsimused, mille järgi otsustame, kas sündmuskohale on vaja appi üht või mitut tuletõrjeautot, politseipatrulli või kiirabibrigaadi ning edastame nii kogutud info väljasõidukorralduse andmiseks logistikule,“ räägib Airi.

Pärast info edastamist küsivad päästekorraldajad veel küsimusi. „Kõik meie lisaküsimused põhinevad sellel esimesel vastusel, mis te andsite küsimusele „Mis juhtus?“ Need annavad meile täiendavat infot teiega juhtunud sündmuse kohta – on see siis tulekahju, liiklusavarii, terviserike, trauma, veeõnnetus, dokumendi kaotus, kaklus, perevägivald, lärm naabri korterist või vargus.“

„Vahel tunduvad meie küsimused teile tüütavad, mitte asjakohased, aga vastuseid nendele ootavad appi ruttavad päästjad, politseinikud ja meedikud, et juba sõidu ajal teha abistamiseks vajalikud ja võimalikud ettevalmistused,“ selgitab Airi.

Päästekorraldajad teavad, et ootaja aeg on pikk ja vahel tunduvad oodates sekundid tundidena. Aga kiire abivajaduse korral on abistajad juba kõne ajal tegelikult teel ja lisaküsimuste esitamise tõttu abi saatmine kindlasti ei viibi – sel ajal kihutavad päästemeeskonnad, kiirabibrigaadid, politseipatrullid, vahel vilkuritega, vahel ilma, juba teile appi.

Airi soovitus helistajatele: „Kuulake päästekorraldaja küsimusi, vastake neile ja usaldage. Ainult koostööd tehes jõuame kiire lahenduseni. Rahulikku ja turvalist jõuluaega!“