Paljud poest ostetud poolfabrikaadid on varustatud valmistusõpetusega. Verivorstide pakendil on antud juhised, kuid seal ei ole märgitud, et vorstid võivad olla süttimisohtlikud. Mitte sellepärast, et vorstid oleksid tehtud naftast, vaid kui jätta nad järelevalveta pikaks ajaks ahju või pannile, võivad nad põhjustada tulekahju.

Eesti vanasõna ütleb „Söö, mis küps, ja räägi, mis tõsi“. Tõsi on aga see, et üleküpsenud või põhjakõrbenud roog ei too rõõmu kellelegi – pere ikka näljas, pann rikutud ja suitsu peale kohale kiirustanud pritsimehed toad külmaks tuulutanud. See viimane on kergem variant, sest „korralikud“ toidukõrbemised on lõppenud kogu köögi põlema süttimise ja mitme korteri kahjustamisega.

Minu trepikojas elab proua, kes jõuluootusest väsinuna jäi toidu valmimist oodates magama. Halvimast päästis teda suitsuandur, mille signaali peale naabrid aktiveerusid ja päästjad kohale kutsusid. Unine ja vingu sisse hinganud proua nägi silmi avades suitsusukeldusmaskis päästjat enda kohale kummardumas. Proua pidas teda kosmonaudiks ning arvas ennast olevat taevas.

Meedikud tõid ta mõistusele tagasi, kuid kärsahaisu oli trepikojas tunda veel mitu päeva.

Toit valmib ahjus või pliidil küll ise, aga siiski ei maksa samal ajal poodi minna – seal võib olla väga pikk järjekord ja koju jõudes ei pruugi teid ees oodata mitte mahlane ahjupraad, vaid söeks kõrbenud ja närimisele mittealluv tuvastamatu ollus.

Seega – et jõulud oleksid ikka rõõmuaeg, ärge jätke valmivat toitu järelevalveta. Kiigake aeg ajalt, mis potis toimub või kuidas hanel ahjus läheb. Seni kuni päästeamet ei ole koostöös toiduainetööstusega pakenditele pannud ohutusnõudeid toidu valmistamiseks, peaksid kõik kokkajad olema sööki valmistades hoolsad ja kannatlikud.

Parem pool muna kui tühi koor. Parem toores kana, kui mahapõlenud kodu.