Kui esimesed neist ainult riivavad looduses silma, siis viimased on lisaks muule ka ohtlikud. Päris tihti kuuleme lugusid sellest, kuidas keegi on kuskil lõhkekehi näinud, aga pole nendest teatanud või siis on hoopiski kaenlasse haaranud ning ise pommigruppi kohale toonud. Mõlemad võimalikud variandid on kahjuks valed ning ilmselt tingitud lõhkekehadega seotud müütidega. Neid müüte hakkamegi nüüd lühidalt lahkama.

1. müüt
Pommi leiust teatamine toob kaasa palju sekeldusi ja mine tea, mida kõike veel.
Vabatahtliku lõhkematerjali loovutamine ei too leidjale kaasa liigseid kohustusi. Leiust teatamine on vajalik ohu likvideerimiseks ja on seaduse järgi kodanikule kohustuseks. Lõhkematerjali vabatahtlik loovutamine ei toimu üksnes kampaania raames, vaid aasta ringi.

2. müüt
Mul on küll kahtlus, et tegemist võib olla ohtliku esemega, kuid pole väga kindel. Igaks juhuks ei teata, ehk saan karistada, kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks.
Lõhkekehad on väga erineva suuruse, kuju ja välimusega. Pommigrupp ei eelda, et helistaja suudaks ohtu iseseisvalt identifitseerida, selleks demineerijad ongi. Juhul, kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks, mingit karistust teatajale sellest ei järgne.

3. müüt
Roostes ja deformeerunud lõhkekehad ei ole nii ohtlikud, sest nad on nii vanad ja ilmselgelt enam ei tööta.
Üldjuhul on tegelikkus vastupidine, palju sõltub lõhkekeha ehitusest. Mida enam deformeerunud ja roostes lõhkekeha on, seda ohtlikum võib see olla. Käivitusmehhanismi sees asuv tundlik lõhkeaine on sama töökorras ja ohtlik ka nüüd, kümneid aastaid hiljem. Teine asi on käivitusmehhanismiga, mis ei pruugi enam korrektselt töötada ning väikseimgi pinnase või roostetüki poolt põhjustatud hõõrdumine võib selle siiski käivitada.

4. müüt
Väiksemad lõhkekehad on vähem ohtlikud.
Mida väiksem lõhkekeha on, seda vähem on kaitsmeid selle rakendusmehhanismi töös. Seega on nad pigem ohtlikumad. Väiksemate lõhkekehade plahvatusmõjude ulatus ei ole küll suur, kuid see on piisav, et enda läheduses tappa või tekitada raskeid vigastusi.

5. müüt
Pommigrupp tuleb nii kaua. Ei jõua kohapeal ära oodata!
Pommigrupp on valves 24/7 ning reageerib igale sündmusele kohe. Kui ollakse, hõivatud siis täpsustatakse helistajaga leiu asukoht ja ohuaste. Alati on parem, kui leiu asukoht ette näidatakse, kuid kui see ei ole võimalik, siis palutakse helistajal lõhkekeha leiukoht märgistada ja pommigrupp selgitab täpse asukoha telefoni teel.

Pommigrupp tuletab meelde, et kõik lõhkekehad on valmistatud suurte purustuste tekitamiseks või selleks, et tappa. Võimaliku lõhkekeha leiu korral ei tohi seda mingil juhul puudutada. Tuleb hoiatada läheduses viibivaid inimesi ja alati teavitada leiust telefonil 112.