PÄÄSTJATE JÕULUBLOGI: Pistikupesa augud puuriga suuremaks ehk kuidas isehakanud elektrikud mängivad kodudes traagika piiril
Varem oli kodudes paar elektriseadet – teler, raadio ja võib-olla kohvikeetja. Nüüd on tavaline, kui kodudes on õhksoojuspumbad, nõudepesumasinad, sügavkülmikud, boilerid, pesukuivatid jne. Jõulude ajal lisandub sellele kõigele veel elektriliste jõulukaunistuste tarbitav elekter. Paraku süttib aga igal aastal tulekahjusid, mille põhjustajateks on elektrisüsteemid või –seadmed.
Millised on enam levinud probleemid, millega puutuvad kokku päästjad ning menetlejad, kes uurivad tulekahjude põhjuseid, sellest vestleme päästeameti Ida päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektori Viktor Balobaniga.
Ohtlikud pikendusjuhtmed
Kuna elektrit tarbivate seadmete kogus kodudes on tänapäeval üldiselt suur ja pistikuid kõigele ei jätku, kasutavad inimesed üsna palju pikendusjuhtmeid ja rahvakeeli vargapesasid. Nende abil on aga üsna lihtne elektrivõrgus ülekoormust tekitada. Pikendusjuhtme kasutamise puhul tuleb uurida, mis on selle lubatud koormus, ja jälgida, et seda ei ületataks.
„Inimesed pahatihti ühendavad ühele pikendusjuhtmele veel teise järele ning pikendusjuhtme pistikusse pannakse veel vargapesa ka. Kindlasti ei ole see ohutu – ülekoormus võib panna kogu loodud süsteemi sulama ning sealt edasi ei ole tulekahjuni pikk tee,“ ütleb Baloban.
Elektritarbijad ehk seadelised peavad samuti olema töökorras
Ohuallikad on ka elektriga töötavad seadmed. Enne kasutamist tuleb kindlasti tutvuda nende kasutusjuhendiga. Katkist seadeldist ei tohi kasutada. Kui triikraua juhtmel, föönil või pesumasinal on juba visuaalselt näha mingisuguseid kahjustusi või selle kasutamisel tuleb suitsu või suitsulõhna, võib eeldada, et kahjustada on saanud elektriseadme isolatsioon. Kahjustatud elektriseadme kasutamine on väga ohtlik, kuna sellelt võib inimene saada elektrilöögi. Samuti ei tohi elektriseadmeid kasutada oludes, kus nende kasutamine pole ette nähtud. „Vesi ja elekter ei ole sõbrad, mis tähendab ,et niiskes keskkonnas ei tohi kasutada seadmeid, mis pole mõeldud seadme sellistes tingimustes ekspluateerimiseks.“
Kodust ära minnes tuleks jätta võimalikult vähe tarbijaid voolu alla. See kehtib eriti siis, kui sõidetakse pikemaks ajaks puhkusele ja kodu jääb pikaks ajaks tühjaks. Jõulade ajal on üsna tavapärane, et lahkutakse kodust ja elektrilised jõulukaunistused jäetakse sisselülitatuks. Tuleohutuse seisukohast ei ole see aga õige tegevus.
Kui aga juhtub nii, et midagi on juba tossama läinud, peab meeles pidama, et elektriga seotud põlenguid ei tohi mingil juhul kustutada veega. Siis tuleb kõigepealt eemaldada seade vooluvõrgust või elekter majast või korterist üldse välja lülitada.
Vanad süsteemid, uus tehnika ja isehakanud elektrikud
Paljudes kodudes ei ole elektrivõrk rajatud nii suurtele koormustele, kui kaasaegne tehnika töötamiseks vajab.
Elektrist põhjustatud tulekahju võib alguse saada, kui ilma vastava ettevalmistuseta inimene püüab ise oma elektrisüsteemi täiustada või remontida.
„Miskipärast arvavad paljud peremehed, et on ise suurepärased elektrikud ning saavad oma kodus elektriga seonduvate töödega suurepäraselt hakkama. Isehakanud elektrikutele meeldib asju remontida käepäraste vahenditega ja võtta kasutusele selliseid lahendusi nagu kleeplint juhtmete parandamiseks, puur, et pistikupesa augud suuremaks teha ja veel teisigi asju, mida kindlasti teha ei tohi. Vastava väljaõppeta inimeste tehtud ühendused kuumenevad sageli üle ja siis on aja küsimus, millal tulekahju valla pääseb,“ selgitas Baloban.
Baloban lisas, et vähem ohtlikud ei ole ka seinast rippuvad või logisevad pistikupesad. „Nendeski on ühendus habras, mis soosib ülekuumenemist.“
Kuna elektritöödel tehtud vead võivad üsna kurvalt lõppeda, tuleb tööd usaldada alati asjatundja hoolde. Elukutselised elektrikud teavad, mida nad teevad ning ei paranda ainult sümptomeid, vaid näevad ka probleemi sümptomite taga.
Rääkige lastele elektriga seotud ohtudest
Lastega toimunud õnnetuste peamiseks põhjuseks on nende vähene teadlikkus elektriga seotud ohtudest ja õigest käitumisest õnnetuse toimumise korral. Kuna lapsed ei oska ise ohtu karta, peaksid vanemad jälgima, et pinge all olevad elektriseadmed ei oleks lastele kättesaadavad. Vanemad peaksid oma lastele elektrist tulenevatest ohtudest rääkima ja püüdma ennetada olukordi, kus lapsed peaksid toime tulema elektrist põhjustatud õnnetuse lahendamisega.
Koduste elektriohtude märkamiseks ei pea olema spetsialist. Märgake ja ennetega ohte, ainult nii pääseme kõik õnnetustest!
