PÄÄSTJATE JÕULUBLOGI: 5 fakti, mida peab teadma jääle minnes

Aeg, mil paljud pered pühade ajal mööda Eestit ringi sõidavad ja sugulasi külastavad, on veel väga aktuaalne. Kaasa sõidavad ka pere kõige väiksemad, kes alati uudishimulikult mängides just need põnevad veesilmad üles leiavad.

Võõrastes kohtades ei pruugi nad alati ohte ette näha ja nii need jääkaaned tundmatutel veesilmadel ka proovile pannakse.

Kuigi meie praegune pühade ilm on olnud lumine ja peamiselt miinuskraadidega, ei tähenda see veel seda, et kõikide veekogude jääkaaned on turvalised ning lustimiseks või ka kalastamiseks valmis. Täiskasvanute kohus on selgitada lastele eelnevalt jääga seotud ohte ning olla oma käitumisega neile eeskujuks.

1. Inimest kannab "terve" jää, mille paksus on 7 cm, kuid arvestama peab siinjuures seda, et kevadine ja sügisene 7 cm paksune jää ei pruugi inimest kanda ja seetõttu soovitavad põhjamaade vetelpäästjad minna jääle, mille paksus on vähemalt 10 cm.

2. Jäätingimused võivad muutuda tundidega. Jää, millel hommikul sai uisutada ei pruugi õhtul enam inimest kanda.

3. Mida tormakamalt ja kiiremini sa jääl liigud seda hiljem avastad, et jää sind enam ei kanna.

4. Jää on enamasti õhem kohas, kus kasvavad kõrkjad; madaliku- ja allikakohtades; voolava veega veekogudes; koolmekohtades; kohtades, kus jõgi kitseneb või teeb pöörde; kohtades, kuhu suubub kanalisatsioon või jõgi (oja, kraav).

5. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on 4 kraadi. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Inimesi nõrgal jääl nähes peaks paluma neil sealt viivitamatult lahkuda. Nõrgale jääle sellest läbi vajunud inimest päästma minnes võib tõsisesse ohtu seada ka enda elu. Nähes jääl juhtunud õnnetust peab helistama viivitamatult hädaabinumbril 112.