"Pärast seda „hakkavad asjad juhtuma väga äkiliselt,“ sõnas Hain.

Olukord ei pruugi siiski nii masendav olla. Olemas on veel üle miljardi vaba IP aadressi. 700 miljonit neist on saadaval globaalsest potist ja ülejäänut 350 miljonit haldavad viis regionaalset internetiregistrit.

Paanikat jahutab ka fakt, et möödunud aastal jagati välja tagasihoidlikud 200 miljonit uut IP aadressi ja sellele eelnevatel aastatel 160 ja 175 miljonit IP aadressi.

Mis siis juhtub, kui IPv4 aadressid otsa lõppevad? Uued internetikasutajad ei saa näiteks enam endale IPv4 püsiaadresse, mille tulemusena peavad nad hakkama saama kas võrguaadresside ümbernimetamisega (ing.k Network Address Translation, NAT), uue internetiprotokolli IPv6’ga või kasutades mõlemat.

Nii NAT kui IPv6 on ebatäiuslikud, kuid miljonid inimesed juba elavad NAT’iga (sh Elioni erakliendid) ja väiksem hulk inimesi kasutab IPv6 protokolli. NAT ja IPv6 võimalused ja piirangud on üpris sarnased ning pisukeste käivitamisraskustega ei tohiks olla raske kummagi protokolli kasutuselevõtt. Pealekauba on veel mitmeid aastaid aega tehnilise poolega tegeleda.