Lasnamäe linnaosa paneelmajade suurehituse algusest on möödas pea 40 aastat. Tegelikult on siin elatud juba aastatuhandeid. Lasnamäe on suur ja lai ning väga mitmekesine. Teie ees on mosaiik, murdosa Lasnamäe olemusest. Lasnamäe kui tore ja arenev linnaosa on veel paljudele tegelikkuses tundmatu.
Kes mõtles välja tänapäeva Lasnamäe? Ei keegi muu kui maailmakuulus soome arhitekt Eliel Saarinen. Lasnamäest pidi saama rikaste tallinlaste kodu, laiade tänavate, kõrgete kortermajade ja muuseas ooperiteatriga. Aasta oli 1913.
Alanud sõda põrmustas julge soomlase plaanid. Ometi sai unelm järje. 1970. aastal koostasid viis juhtivat arhitekti seniste uusasumite Mustamäe ja Õismäe järjena ambitsioonika Lasnamäe generaalplaani. 11 mikrorajooni tähendas umbes 50 000 uut korterit. See pidi parandama kuni 200 000 inimese elamistingimusi, kaotama keldrielanikud ja leevendama ülerahvastatud kodude muret ruutmeetrite pärast.
Lasnamäe ametlik deviis oli hoolitsus inimeste eest. See oli magala, aga mugav magala. Linnast töölt tulles pidi inimene säästma aega maksimaalselt, et puhkeaeg oleks pikem. Nii viidi poed ja teeninduskeskused kohe bussipeatuste kõrvale, et ostud tehtaks käigu pealt. Külmade meretuulte tõkkeks paigutati elumajad kärjekujuliselt. Saarineni ooperihoone asemele kavandati laululava kohale suur kultuurikompleks. Tondirabast pidi saama mikrorajoonide vaheline keskus.
Tegelikkus oli karm nagu paepind, millesse ehitajad hakkasid uute teede ja hoonete jaoks süvendeid lõhkama. Plahvatused, tuiskliiv ja igavese lõpetamatuse tunne on esimeste asukate mälestuste ühisnimetajad. Enamiku kortereid said need, kes polnud seisnud kümneid aastaid korterijärjekorras, nagu kümned tuhanded põlistallinlased. Võõrvõim kehtestas ennast nii, et kohalikud panid asumile uue nime – Lasnograd. Piirkonda teisel pool Tondiraba hakati populaarse seiklusjutu järgi kutsuma Sannikovi maaks, aga kõige kaugemat, viiendat mikrorajooni Leningradi oblastiks. Üksteise akendesse vaatavad majad ahistasid, monotoonne valge sein tüütas, tipptunnil tulvil bussid ja selvehallide lõputud järjekorrad panid hambaid kiristama. Lasnamäe, mille metafoor pidi olema valge pärlikee, taandus kurvaks paigaks.
Loe veel Lasnamäe kohta huvitavaid lugusid SIIT.
