Otsa koolis lokkab korralagedus
Samas keeldus järelevalvet lõpetav Vooremäe rikkumisi praegu põhjalikumalt kommenteerimast.
Jõulude eel haridusministeeriumi jõudnud anonüümkiri oleks jäänud tähelepanuta, kui sellele poleks järgnenud veel kolm juba avalikku kirja. Neis kirjeldati, kuidas Otsa muusikakoolis tegutsev õpilasvaenulik juhtkond ostab muu hulgas suvaliselt kokku telereid, maksab “oma inimestele” lisatasusid ning ei huvitu karvavõrdki kooli populaarseima, popi-jazzi osakonna tulevikust.
“Õpetajate palgafond on tühi /…/ kuhu läheb raha, igas kabinetis on televiisor (mõnes isegi kaks), isegi töömehe toas ja valvuril on telekas,” seisab ühes haridusministeeriumile saadetud kirjas.
Samas märgitakse, et kui kõigis kabinettides on tehtud remont, siis klassiruumides variseb lagedest krohvi ning seintelt on osaliselt tapeet maha kistud.
Maja korrashoiu eest vastutama pidava keskharidusega majandusala juhataja Viktor Kaboneni aeg kulub aga suuremalt jaolt kooli baari pidamisele ja arvutitundidele, mille andmise õiguse ta pärast eelmise õpetaja lahtilaskmist endale sai.
Veel viitab ilmselt õpilaste endi seast tulnud kiri sellele, et üldiselt pole kooli õpetajatel mingit sõnaõigust, sest kõik on koondunud väikese ringi kätte. Ringi juhiks nimetatakse poolteist aastat tagasi Otsa-kooli juhiks valitud Ville-Markus Kella.
Midagi ei muutunud ka pärast seda, kui meeleheitele viidud kooli ainekomisjonide juhatajad heitsid Kellale eelmise aasta septembris avalikult ette, et ta pole kooli maine langemise peatamiseks midagi teinud.
Juba enne teenistuslikku juurdlust said 7. jaanuaril õpilaste ja kooli juhtkonna vahelisele koosolekule kutsutud haridusametnikud kinnitust, et direktor Kella ja õpetajate ning õpilaste vahel pole mingit koostööd. Ka selgus, et samal ajal kui õpilased peavad arvutitunnis läbi ajama kahe arvutiga, on personali kasutuses 12 arvutit.
“Paljud andekad õpilased lahkuvad koolist, sest ei näe siin õppimises mingit perspektiivi,” rääkis õpetaja Ülo Mälgand.
Direktor Kell kinnitas omakorda, et tema ajal pole kool sugugi alla käinud. Ta möönis, et õpilaste ja õpetajate süüdistustes on paljugi õiget, nagu näiteks see, et ta on nendega vähe rääkinud juhtkonna plaanidest ja tegemistest.
Telerite ostmiseks 17.000 krooni kulutamist õigustas Kell plaaniga ühendada televiisorid ühtsesse võrku ning anda niimoodi pidevalt infot koolist toimuvast. Ta lisas, et ülepaisutatud on ka jutud, nagu remonditaks kooli napist eelarvest vaid neid ruume, mida kasutab personal.
Muuseas selgitas haridusministeeriumi uurimine ka, et Kell on korduvalt läbi lasknud korruptsioonihõngulisi tehinguid, andes koolimaja ruumide remontimise õiguse firmale, mille üks juhte on kooli majandusjuhataja Viktor Kabonen.
