Õppelaenu intress teeb hüppe

 (2)

Pangad võivad järgmisest sügisest hakata õppelaenu võtjatelt küsima kuni kümneprotsendilist intressi, sest riik ei maksa uue õppetoetuste süsteemi rakendumise järel enam intressivahet kinni.

Kui praegu maksavad tudengid õppelaenult intressi viis protsenti ja riik tagab ülejäänud viis protsenti, siis riigi tagatise kadumine tähendab üliõpilase jaoks järsku intressimäära kasvamist.

“Kui arvestada, et pangad maksavad aastase tähtajalise deposiidi eest viis protsenti intressi, siis tudengite hulk on riskantsem ja ma arvan, et tudengid saavad intresside suurendamise vajadusest aru,” ütles Eesti Päevalehele Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehe Birgit Lao hinnangul väheneb aga õppelaenu võtjate arv pärast intressimäära suurenemist veelgi, juba praegu tõdevad pankurid õppelaenuhuviliste vähenemist.

Messimase sõnul on pangaesindajad omavahel arutanud, et intressimäära võiks ka diferentseerida lähtuvalt koolide või erialade edukusest.

Birgit Lao pole sellega nõus ja leiab, et õppelaenu intress peab olema ühesuurune kõigi laenuvõtjate jaoks.

Haridusministeeriumi suhtekorraldustalituse juhataja Marja Kuuse sõnul on õppelaenu intresside diferentseerimine talle uus teave. “Ministeerium ei ole praegu pidanud läbirääkimisi pankadega,” ütles Kuusk.

Valitsus kiitis heaks seaduse, mis korraldab alates 1. septembrist 2002 ümber kogu õppetoetuste süsteemi: varasema pankadele õppelaenuintresside garanteerimise asemel suunab riik raha tudengitele ning maksab korralikele õppijatele 1500 krooni õppetoetust kuus.

Õppetoetust saab alates uuest õppeaastast taotleda iga uus tudeng, kelle kuu sissetulek jääb alla 1500 krooni.

“Kui üliõpilane käib tööl ja saab palka, siis talle toetust ei maksta,” ütles Kuusk.