Õppeaasta pikendamine jäi uitmõtteks

Tuleval õppeaastal on koolivaheajad tavapärastel aegadel, kuigi mõni ametnik pakkus laste koormuse vähendamiseks kooliaasta varasemat algust.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets kinnitas jaanuari lõpus oma käskkirjaga 2004/2005. õppeaasta vaheajad, sügisvaheaeg kestab 23.-31. oktoobrini, talvevaheaeg 24. detsembrist 9. jaanuarini. Tuleva õppeaasta kevadvaheaeg algab 19. märtsil ja lõpeb 27. kuupäeval. Suvevaheajale pääsevad lapsed 4. juunil ja kooliaasta algab ikka 1. septembril.

Viimane jõuluvaheaeg kestis vabade päevade langemisega nädala keskele ligi kolm nädalat, 24. detsembrist kuni 11. jaanuarini. Seetõttu pakuti välja muudatusi.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) lasteprogrammi juhi Mai Maseri soovitusel võiks kooliaasta alata juba augusti keskel, nagu on Soomes. See tähendaks tema sõnul küll õppeaasta pikenemist, ent aitaks koolipäevi lühendada ja pingevabamaks muuta.

“See oleks just laste tervise seisukohalt kasulik,” rääkis Maser möödunud aasta lõpus Postimehele. “Lastearstid, kellega olen seda varianti arutanud, arvasid samamoodi.”

Haridus- ja teadusministeeriumi üldkeskhariduse talituse juhataja Avo Veermäe nentis toona, et ettepanekul on jumet. “Kuna kogu aeg kurdetakse, et õppekavad on rasked, siis võib õppeaasta paari nädala võrra pikemaks tegemisest abi olla,” ütles Veermäe, kelle sõnul on Eesti laste kooliaasta nagunii keskmiselt kümne päeva võrra lühem kui mujal Euroopas.